Ivika Luisk Liblikas ja tuisk

Näituse pealkiri „Liblikas ja tuisk“ sündis umbes paar aastat tagasi samanimelise pildi järgi.

Maali idee joonistasin kavandikausta ühel tuisusel veebruaripäeval. Kujutluspilt haprast, aga visast liblikast tuisus tundus mulle võimas ja tähenduslik. Peale seda tulid riburada kõik ülejäänud pildid. See pealkiri aga hakkas ja jäigi kummitama.

LIBLIKAS on muistne surematuse sümbol, millele tema elutsükkel pakub täpset vastavust (elu – roomav röövik, surm – salapärane nukk ja taassünd – vabalt lendlev hing); TORM aga sümboliseerib loovat energiat ja viljakust. Mehhiko ja keldi pärimustes on laperdavad liblikatiivad sümboliseerinud ka päikesetuld. Kreeka mütoloogiast meenub lugu liblikatiibadega Psychest (kreeka k. „hing“), kelle kõigevägevam Zeus surmast vabastas, kuna oli liigutatud Psyche ja Erose vastastikusest armastusest.

Maalidesse on salvestatud eri aegadel ja hetkedel minuni jõudnud märguanded, mälupildid. Need on jäädvustatud siin-ja-praegu-olekud: kirkad hetked, selginemised, enda sisse vaatamised, arusaamised, otsused ja vastused. 

Selle näitusega teen ma sügava kummarduse looduse ees. Maalid annavad edasi seda seisundit, mis mind haarab igal sügisel. Tekib vastupandamatu soov maalida lausa ööpäev läbi. Ümbritsev muutub kiirelt ja pööraselt põnevalt. Seisad värvimöllu keskel ja naudid maailma olemust. Järsku langevad taevast esimesed valged lumehelbed – saabub kosutav paus – ettevalmistus uuele tärkamisele.

Meil on minevikumälestused, käesolev hetk ja ootused tulevikule. Oskus on näha ja ära tunda just sulle oluline ning jäädvustamist vääriv. Keerulistel olukordadel on teinekord  lihtsad lahendused. Valikud ja vastused on sinu sees olemas. Vaata taevasse – langeb lund ja kõik muutub selgemaks. 

OLE VAIKSELT JA KUULA SEDA HÄÄLT, MIDA RÄÄGIB SULLE SINU LIBLIKAS TUISUS.  

Ivika Luisk

Näitus on avatud 28.jaanuarini