ENNO OOTSING LOOMINGU VALIKNÄITUS

Tekst: Lola Annabel Kass

Enno Ootsing tähistab oma 85. juubelit! ANK '64 liikmena alustanud Enno Ootsing on Eesti graafika üks olulisemaid uuendajaid, kelle loomingus põimub tehniline meisterlikkus, vaba mõttelend ja alatine soov leida kunsti uusi väljendusvõimalusi. Ootsingu graafikalooming ent ka maalitehnikas valminud teosed on ühtaegu ajatud ja muutuvad, nagu nende autor ise.

Enno Ootsingu 85. juubelinäitus toob esile kunstniku järjepidevuse Eesti kultuuripildis ja pakub sissevaadet tema loomingulisse mõttemaailma. Tegu pole siiski ülevaatliku retrospektiiviga. Ootsingu sõnul avatakse Haus Galeriis hoopis valiknäitus, kus on eksponeeritud teoseid al 1970. aastatest kuni tänaseni.

ANK '64 rühmituse liikmena kuulub Ootsing põlvkonda, kes tõi 1960. aastate keskel Eesti kunstimaastikule värskeid ideid, trotsides Nõukogude perioodi ranget kunstikäsitlust. ANK '64  oli Eesti ENSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) lõpetanud kunstnike ühendus, kuhu kuulusid, teiste seas, Tõnis Vint, Aili Vint, Marju Mutsu, Jüri Arrak. Hoolimata sellest, et rühmitus tegutses lühiajaliselt, avardas see kohaliku kunsti piire nii vormiliselt kui sisuliselt. Rühmituse stiil oli mitmekesine, tähtis oli loominguline vabadus: liikmed leidsid inspiratsiooni eeskätt lääne modernismist (mh opkunst, sürrealism ja abstraktsionism), kuid samuti Idamaade kunstist. Näiteks Ootsingu graafikaloomingus võib täheldada otsest Jaapani puulõike tehnika mõju. 

ANK '64 tutvus põhjalikult 20. sajandi modernismiga, millest tollal kunstiajaloo loengutel vaikiti. Saadud teadmisi jagati vaimustunult nii omavahel kui teistega. ANK '64 rühmitus sillutas teed Eesti kunstiuuendusele. Rühmitusest said alguse meie mitmete tänaseks oluliste moodsa kunsti klassikute loometeed, nagu Ootsing ise. 

Sarnaselt ANK '64 kõigi rühmituse liikmetele iseloomustab Ootsingu kunstnikukarjääri dünaamilisus. Ta ei piirdu ühe kindla stiili või väljenduslaadiga – tema teosed peegeldavad pidevat arengut ja suurt huvi uute kunstivõimaluste otsinguil. Ootsing on teostanud end maalikunstniku ja akvarellistina ent jätnud sügava jälje eeskätt Eesti graafikasse, luues linool- ja puulõiget, monotrükki ning vasegravüüri. Just tehniline meisterlikkus ja materjali tunnetus on tema töödes kesksel kohal, aidates eksponeerida kunstniku mõtte eriilmelisust. Talle on iseloomulikud nii jõulised värvide kontrastid, energiast laetuna mõjuvad risti-rästi jooned kui ka õrnad, idüllilis-pehmed pinnad ning harmooniline värvipalett.

Enda sõnade kohaselt lähtub Ootsing teose loomisel tundeimpulsist ja valib sellele vastavalt tehnika. Pildile jäädvustub autori jaoks oluline emotsionaalne hetk, olles temaatilises plaanis muutuva iseloomuga. Sagedasti on tajutav sümbolismi mõju ja abstraheeritus nagu teostes Hüvastijätt. 1977; Arhailine. 1998 ning samuti sümbolismi ja romantismi põimumine. Viimane avaldub nt unistava rändaja motiiviga teoses Rõõmus rändaja. 2007. Tõenäoliselt on tegu autoportreelise teosega, millel rõõmsameelne kunstihing liugleb või kõnnib pehmel sammul inspireeriva looduse keskel. Ootsing näib armastavat mõtliku kunstniku interpretatsiooni iseendast.  Domineerivad ka spirituaalsed allhoovused ja looduse pühitsemine nagu töödes Sügisene parnass. 1976; Aeg-November. 1999; Autoportree augustis. 2017. 

Elu üle juurdlejana on Ootsing teinud tähelepanekuid ka ühiskonnast. Selliselt võib vaadelda nt 1990. aastal valminud monotüüpiat Linn ärkab. Teos on justkui viide Eesti uuele üles ehitamisele. Pildi alaosas puruneb kildudeks endine tumedusega ümbritsetud maailm ja ülaosas sirutab inimfiguur käed lootusrikkalt lõputu avaruse suunas. Mitmetel kunstniku 1990. aastatel valminud teostel on sage sinimustavalge värvikolmik kombineerituna mõne heledama tooniga – Rändurid. 1992; Ilmaveski. 1995.

Ootsingu visuaalid sugereerivad vaatajasse nii emotsioone kui ka metafoorseid allusioone. Tema teosed kutsuvad sümbolite kõnekasse maailma mõtisklema reaalsuse ja fantaasia kütkestavate seoste üle, olles oma süžeedelt mitmeti mõestatavad ja sügavalt poeetilised.

Enno Ootsing  on sündinud. 1940. aastal Räpinas. Ta on õppinud maali ja kunstipedagoogikat Tartu Kunstikoolis. ERKI-s (al 1995. aastast Eesti Kunstiakadeemia/EKA) omandas ta graafika eriala. Eeskätt ongi Ootsing tuntud vabakutselise graafikuna ja illustraatorina. Kuid oma panuse on kunstnik andnud ka kunsti õpetamisse: ERKI-s/EKA-s on ta töötanud õppejõuna, graafikaosakonna juhatajana ja professorina. 2005. aastast on Ootsing Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.