Kui ma esimest korda roosat nägin, tahtsin ma karjuda

Kunstnik Meriliis Rinne (Meru) Londoni stuudios viimaste aastate jooksul valminud maaliseeria lähtepunktiks on isiklik rännak ja jaburad situatsioonid, aga ka traumad ja nende teraapiline toime.

Kõik Meru maalid on ühtlasi autoportreed. „Olen oma stuudios justkui rännakuna pikemalt maalinud situatsioone elust ja endast, samal ajal kaudselt kogu aeg avastades, kui palju lapsepõlv ja nõukogude aja lõpp on mõjutanud minu arusaama ilust ja inetusest,“ räägib ta humoorikalt, kuidas naabrilastele Ameerikast saadetud roosa hüppenöör viis ta omal ajal šokini. „Täna Londonis neid lugusid inimestele rääkides tundub see täielik utoopia!“

Roosa šokk tekkis temas ühtlaselt pruuni värvi keskkonna taustal, analoogsed mälestused on kujundanud temas ka kodeeritud suhteid teiste värvidega, näiteks kollase või mustaga. „Pikka aega lõhestas mind küsimus selle kohta, kuidas olla korraga inimene, kunstnik ja naine,“ selgitab sotsiaalselt tundlik autor dilemmat, milleni viisid talle osaks saanud etteheited selle kohta, kuidas kunstnikuna ringi tuuseldades jääksid tema tulevad lapsed lihtsalt nälga. Nii sündiski maal pealkirjaga „Sa värvid oma lapsed mustaks“.

Selliseid süüdistusi läbi töötades vabaneb süüdistatav enesekuvandiga seotud painetest, vabastab negatiivse energia ja muundab selle positiivseks. „Louise Bourgeois rääkis sellest teemast üsna sarnaselt – tal oli lapsepõlvest pärit viha oma isa vastu ja kuna sellega elada oli üsna hävitav, leidis ta ainsa võimalusena see viha armastuseks pöörata,“ kommenteerib Meru oma stuudio seinale kritseldatud lauset „Turn hate to love“.

Lisaks Bourgeois’le on Meru inspiratsiooni saanud veel teisestki ameerika kunstnikust, Jean-Michel Basquiat’st, kelle show’l esitletud materjalikasutus andis talle enesekindlust katsetada ka ise erinevate tekstiilidega. Mitmed käesoleval näitusel näha olevatest maalidest on maalitud taaskasutatud ja viimistletud kohvioakottidest tehtud lõuenditele.

Kunstniku ja galerii poolse kingitusena annetatakse kõigi näitusetööde müügist 20% Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile, et toetada erivajadustega laste osavõttu arendavatest teraapiatest, mille hulka kuuluvad ka näiteks ratsutamis- ja muusikateraapia.

Meriliis Rinne (1985) on Inglismaal elav ja töötav eesti kunstnik, kelle töid on esitletud nii Tallinnas ja Londonis kui ka Tokyos, Kopenhaagenis, Oslos ja Berliinis. Meriliis õppis esmalt Tartu Ülikoolis õigusteadust, mis süvendas tema huvi paradokside ja sotsiaalse surve ehk teemade vastu, mida ta nüüd iseõppinud maalikunstnikuna lahendab.