Kaks värvilist maailma

Eestlane August Künnapu ja lätlane Andris Vītoliņš on sõbrad, mõttekaaslased ja kunstnikud, kes on teisi kunstimeediumeid katsetades truuks jäänud maalikunstile. Ja mõlemad on maalikunstnikud par excellence. Mullu pälvis Künnapu eesti ühe nimekama - Konrad Mäe kunstipreemia ning Riia Kunstiakadeemia õppejõud Andris on oma kodumaal pärjatud mitmete tunnustavate preemiatega. Kahte Baltimaade kaasaegse kunsti tipptegijat ühendab sõpruse ja sarnaste kunstivaadete kõrval positiivselt nihestatud ja helge maailmataju. ArtDepoo galeriis aset leidval esimesel ühisel paarisnäitusel rulluvad publiku ees lahti kunstnike erksavärvilised ja mängulised omamaailmad. Sügava uudishimu ja detailideni laskuva kirega maalitud Andrise masinad ja tehnomaastikud seisavad kõrvuti Augusti maalitud toredate lastega. Visuaalsel vaatlusel vastandliku temaatikaga maalide ühisosaks on inimene ja tema loodud keskkond. Ja muidugi värviline ent nihestatud reaalsuse kujutamine nostalgiliselt retrohõngulises võtmes. Kunstnike tööd peavad näitusesaalis sõnatut dialoogi ja moodustavad omavahel lõimuvaid ja teineteist täiendavaid paare.

August Künnapu must-valgetest 1930ndate fotodest inspireeritud maalidel on inimese kõrval uurimisobjektiks ka ruum ja elukeskkond. Äsjavalminud Raua tänava kortermajas ja selle ümbruses poseerivad isa fotokaamerale maja väiksed elanikud. Kunstnik elab samas majas varasest lapsepõlvest saadik. Haruldane fotomaterjal pärineb väliseesti kirjaniku Helga Nõu erakogust, kelle lapsepõlv koos kahe vennaga möödus just selles Herbert Johansoni projekteeritud korterelamus. Olgugi, et maalide aluseks on konkreetsed fotod, ei ole Künnapu maalid külmalt kaalutletud ja steriilselt fotorealistlikud. Eeskujulikult poseerivate „väikeste vanainimeste” nägudelt peegeldub ajastule omane tõsidus ja elukogemus, mis tänapäeva kontekstis võib veidi võõravastavalt mõjuda.

Sarnaselt Künnapu inspiratsiooniallikatele, põhinevad ka Vītoliņši maalid fotodel, kiirates positiivset energiat ja rütmi. Tema maalide temaatika on kaasaegse kunsti kontekstis marginaalne või üldse ignoreeritud. Masinad, kraanad, urbanistlikud tehasehooned, silla- ja sadamakonstruktsioonid transformeeruvad Andrise helendava värvikäsitluse ja nihestatud maalipinnaga ihaldusväärseteks ikoonilisteks kaasaja sümboliteks. Metallist konstruktsioonid ja lokomotiivid ei mõju külmalt või masinlikult, pigem poeetiliselt, neis on selgelt tunda inimese kohalolu. Andris on neisse hinge sisse puhunud. Vītoliņš uurib oma urbanistlikes maalides, kuidas inimmõistus, -tahe ja -tegevus suudab looduslikku keskkonda muuta. Nii on nad samaaegselt portreed inimesest kui ka tema „sünnitatud” agregaatidest.

Meedia:
AK_Kultuuriuudised/ ETV
Kaks värvilist rändajat kohtuvad Kalamajas ArtDepoo kunstigaleriis Ants Juske/Eesti Päevaleht