INDREK AAVA JA MARTIN LUTS KAKSTEIST TOOLI, KAKSTEIST PERSOONI

Indrek Aava

Tekst: Piia Ausman

Indrek Aava on Eesti kunstiareenil tuntud oma puhtapinnaliselt isikupäraste, kohati geomeetriliste maalidega. Autor on valinud mõneti vanade meistrite tee, tõestamaks maalitehniliste oskuste igikestvalt kütkestavat olemust. Tema initsiaatoriks ei ole kontseptsioon vaid objekt ise, töövahenditeks traditsioonilised õlivärvid. Peaaegu et nähtamatute pintslilöökidega loob ta ülirealistlikke ent sisult sürreaalseid kompositsioone, mille keskmesse on paigutatud enamasti üks oluline peategelane – objekt, figuur. Indrek Aava süžeed on lihtsad ent metafüüsilised, paeludes vaataja lummatud pilgu kummastavalt ajatusse dimensiooni.

Selliselt võib kunstnikku üldistatult iseloomustada, ent vaatamata selgele ja autoriomasele loomeliinile on Aava fenomeniks siiski oma publikut alati üllatada. Talle on omane teatud seriaalne maalimislaad, millega autor võtab käsile ühe teda eriti huvitava elukaadri, eseme või teema ja maalib selle ammendumiseni lahti, justkui sooviga analüüsida valitu kõiki võimalikke tahke ja tõlgendusi, märkimaks uudishimuliku vaatleja vaatepunktide ammendamatust, milles on kirge. Nii on Aava maalinud popkultuuri ikoone, art deco'likke naisfiguure, Madalmaade renessansile omaseid natüürmorte, pilvi puuviljade kohal või toole, nagu käesoleval näitusel. Just toolid oma erinevates olekutes on saanud autorile siinkohal kaasahaaravalt “saatuslikuks”: tugitoolid, aiatoolid, viinitoolid, omaette olemise toolid või toolid kui vaatluspunktid, kus ennast ja maailma vaadelda. Toolid kui ametlikud vormid mingis ootuspärases koosluses või kui ootamatud peategelased mõnes vaikses ajapeatumise kaadris. Aava on spontaanne kunstnik, kes kuulab süžeede ja teemade valikul pigem emotsioone lastes end ühel või teisel esemel või hetkel teisest rohkem võluda pikemalt põhjendamata, miks miski teda täpselt sel määral köitnud on, et sellest saaks taas uus maaliline väljakutse.

Indrek Aava hakkas maalikunstiga sügavuti tegelema 2005. aastal Soomes, kus ta õppis reklaamigraafikuks. Näitustel on Aava osalenud alates 2009. aastast. Tema tööd kuuluvad erakogudesse nii Eestis kui ka mujal maailmas: Soomes, Prantsusmaal, Rootsis ja Itaalias.

Martin Luts

Tekst: Martin Luts, toimetanud Lola Annabel Kass

Martin Lutsu värskelt valminud ruumiliste portreede sari otsib tasakaalu nende erinevate ametite ja meistrite tegevustes või oskustes, mis on kunstnikku elu jooksul inspireerinud. Luts on loonud portreesarja meistritest, milles kujutatud töö peegeldab täiuslikkust. Igal ühel neist maalitud meistritest on oma anne, kirg, osavus ning  põnev lugu. Ja nende lugude jälgimine, tõlgendamine on õpetanud ka kunstnikule midagi olulist: igalt oma ala asjatundjalt on midagi alati õppida.

Luts püüab tähelepanu, lisaks osavale lugude vestmisele pintsliga, peensuseni viimistletud maalimislaadiga: perspektiiv, valgus, õlivärvide voolavus ja toonide sügavus. Tekstuurid ja kontrastid, pehmed üleminekud ja selged vormid sünnivad nagu kord kaosest. Tema töid vaadates võib vaatajale tunduda, et õrn tasakaal ja läbimõeldud struktuur muudavad meid ümbritseva kaose vähemalt korraks loogiliseks ning ilusaks.

Kunstniku õlimaalides on nii geomeetrilist täiust kui ka tähendust. Täius, perfektne geomeetria, korrapärasus ja ideaalne kujund on aspektid, mida Platoni täiuslikkuse teooriast indu saanud Luts kunstiteostes käsitlebki. Kas on olemas täiuslik ring ja sirgjoon või eksisteerivad need ainult meie ettekujutuses?

Igale vaatajale avaneb siiski võimalus isiklikuks tõlgenduseks: kes näeb korda, kes kaost, kes meest, kes naist, kes hoopiski klotsihunnikut. Need püstise signatuuriga maalid ei kõneta vaatajat õpipoisi või õpetaja tooniga, vaid kutsuvad vestlusele: iga teos räägib ja suunab kuulama ning küsima ehk ka suhtlema, mõtlema ning mõtestama. Igal Lutsu maalil on rääkida mingisugune lugu, tänu millele avastab vaataja midagi uut nii teosest kui ka tõenäoliselt iseendast.

Martin Luts (sünd. 1982) on emerging artist, kes on pikki aastaid teinud karjääri erinevates suurettevõtetes, kuid veetnud salaja oma vaba aja stuudioseinte vahel maalides. Viimasel aastal oma Põhjala tehase stuudios. Geomeetria huvi on ta endas kandnud aga viimased kümme aastat, lihvides järjepidevalt sellealaseid teadmisi ja oskusi, mis avalduvad ka eeskujulikult näitusel eksponeeritud maalides. Inspiratsiooni ja oskusi on ta ammutanud nii ise innukalt kunsti kogudes ja EKA avatud akadeemias õppides, kuid samuti koostööga hinnatud kunstniku Indrek Aavaga.