Eklektika.Maalid ja skulptuurid.

August Künnapu näitust "Eklektika. Maalid ja skulptuurid" on kõige parem vaadata üksinda galeriis ringi jalutades: uksel tervitab külastajat roosas trikoos "Ingel", kes parasjagu läbi õhu vuhiseb. Tegelikult on "Ingel" paberimassist traatkonstruktsioonile vormitud skulptuur (Augustit on nende skulptuuride tegemise juures aidanud Riina Rosin), kes justkui välja lennanud samanimeliselt maalilt. Ruumi keskel vaatab end peeglist üks keskmisest kogukam, kõvera sabaga kass, keda ümbritsevad igast küljest maalid, ühel neist seesama kass. Saali otsaseinast jookseb vaatajale vastu must "Teatejooksja", kontrastselt helendavad silmad otse ette, publikule silma sisse puurimas. "Eklektika. Maalid ja skulptuurid" on väga elegantselt ruumi istuv näitus, kus kõik on täpselt välja mõeldud ja mõõdetud.

August Künnapud võib pidada isikupärase, juba täiesti väljakujunenud laadiga maalijaks. Mõned aastad tagasi Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala lõpetanud Künnapu on äärmiselt produktiivne kunstnik: kirjade järgi peaks "Eklektika. Maalid ja skulptuurid" olema tema üheksas personaalnäitus. Kunstnik jätkab tegelemist oma väljakujunenud teemaderingiga: üheksa uut tööd võiks paigutada alajaotustesse meditsiin, sport ja eriti võimlemine, kassid, minevikus aset leidnud poliitilised sündmused, sekka ka üks autoportree pealkirjaga "Jalutuskaik Kopli liinidel". Tundub, et Künnapu jaoks pole näitus ainult üks terviklik piltidevalik, pigem on see hädavajalik tööprotsess, mille läbimise kaudu lisada kompositsioone kindlatele teemadekontodele. Nii liigitub "Väljandusvõimlejad aasal" ja "Ingel" spordisektsiooni, veidi koomikslik "Fantoomjäse" aga meditsiinimaalide kategooriasse. Künnapu käekiri on publikule tuttav: puhaste värvide, väljapeetud kujundivaliku ja selgete kompositsioonide naiivne ja seeläbi isiklikuks keeratud fotorealism.

Kunstnik tundub olema inimene, kellel on aega hobideks. Näib omamoodi aristokraatlik, kui arhitekt-maalikunstnik leiab oma toimeka elurütmi kõrvalt mahti huvituda spordi- voi meditsiinivallas toimuvast. Võib-olla seepärast mõjuvadki “Eklektika” teosed sedavõrd teistsuguste ja kutkestavatena: keegi leiab tähelepanu tuua meieni uudiseid nendest väikestest maailmadest, millesse süvenemiseks meil endil jõudu pole. “Eklektika” on sissevaade kellegi teise mitmepalgelisse igapäevaellu. Head vaatamist!

Meedia:

14.02.2006
Noor maal ja realismi kraadiklaas. Ave Randviir
Eesti Päevaleht