EEDENI PEENAR

Haus Galeriis on avatud ühe toa näitus, kus fotokunstnik Peeter Laurits tutvustab oma uue loomepuhangu kontseptsiooni. Eksponeeritud on neli teost, mille mõtted ja visuaalid sulgevad vaataja ühte suuremasse ruumi, kus enese ja elu üle aru pidada.

Eedeni peenra tilluke väljapanek on eelroaks Peeter Lauritsa suuremale näitusele, mis leiab aset sel talvel Haus Galeriis.
Aadama naba küsimus lõikab teravamalt kui kunagi varem. Loomismüüdid defineerivad meie suhtumist loodusesse. See, mida arvame sünnist, mõjutab seda, kuidas tuleme toime surma ja elu ohjeldamatusega.

Minu kunst tuksub nähtava ja nähtamatu, seletatava ja seletamatu piiril. Kasutan fotot, et anda nägu kujutlusele ja mõttele. Püüan muuta hoomatavaks teisi eluvorme ja olemise viise.
Tunda tuksumist, näha unes, katsuda kehaga, nuusutada, silitada, maitsta, vahetada valguseid, kogeda elurikkuse terviklikku kooslust. Pöörata silmad ja mõte teiste eluvormide maailma poole ning õppida kujutlema neid seestpoolt. Üheksakümnendatel kolisingi metsa elama, et saada osaks elurikkusest.
Mu huvid tiirlevad ürgsuse ja posthumanismi ümber. Antropotseenis mõtleme radikaalselt ümber oma elukorralduse, omandame uusi harjumusi, unenägusid ja uskumusi. Otsime uut lepingut kõige elusaga.

Peeter Laurits (sünd. 1962) on õppinud Tartu ja Leningradi Riiklikes Ülikoolides, Eesti Humanitaarinstituudis ning New Yorgi International Centre of Photography’s. Lauritsa peamisteks tehnikateks on foto, video ning arvutigraafika. Laurits on oma loomega rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ning avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis. Üheksakümnendatel tegeles ta DeStudio koosseisus meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis 1996. aastal metsa elama ning rajas Kütioru Avatud Ateljee. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isiknäitusi üle ilma, muuhulgas Londonis, Berliinis, Moskvas, Chiang Mais. Tema töid on ostetud muuseumitesse ja erakogudesse. 2017 kutsuti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessoriks ning 2020–2023 kureeris rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosionit Biotoopia.

Sissejuhatus: Piia Ausman

Põhitekst: Peeter Laurits