Lae alla ja täida manuses olev registreerimisvorm ning saada see e-posti aadressile haus@haus.ee. Palun võtke meiega küsimuste korral ühendust.
.png)
Haus Galerii 06.02.2023
EXUBERANCE
Exuberance – elevalt külluslike ja energiarohkete tunnete kogum. Nii võiks seda sõna seletada ja nii võiks iseloomustada näitust Haus Galeriis, kus esinevad 9 Eesti tuntud naiskunstnikku, kes maalides loodust on põiminud tänase kogemuse ürgsega. Loodus on küll näituseteoste peateema, ent siinkohal pigem metafoor, mis märgib maailma naiselikku poolt laiemalt – soojuse ja hoituse vaikseid hõõguvaid toone, ent ka jõuliselt ülevoolavas tundekoloriidis kulgevat stiihiat ja määratlematust.
Näitusel on esitletud paarkümmend traditsioonilist õli- ja akrüülmaali. Selles klassikalises tehnikas valminud tööd viitavad päriskunsti igatsusele, ajal mil me interneti ülekülluses tahamegi aina enam tajuda pärisasjade käepuudutust – loodust. Nende kahe, tegeliku ja tehnilise, integreerumised ja vastandumised on inimkondlikult laiemad teemad, millele kunsti kaudu tähelepanu pöörata – informatiivne kujutis aja-abstraktses virtuaalruumis versus õlimaal, mida vaadata oma silmaga ühes reaalses ja alatiseks mööduvas hetkes.
Milline kogemus on tõesem? Kas see, mida me vahetus kokkupuutes loodusega ise tajume või see, mida me looduse visuaalseid interpretatsioone vaadates kogeme, olgu need siis reaalsed või virtuaalsed. Väidetavalt võib meie meditatiivne kujutlusvõime esile kutsuda tegelikkusega võrreldavaid tundeseisundeid, ent siiski vaid eeldusel, et oleme seda tegelikkust eelnevalt kogenud. Tunneme maalil vaid seda tuult, mille värvides oleme jalutanud.
Milliseid äratundmisi toob näitus? Milline on meie tegelikkuse kogemus täna? Mil määral me loome oma ellu reaalsuse puudutusi, mida hiljem mõnes vahetus märkhetkes taas tunda; kasvõi näitusesaalis, unustades end ilma igasuguse loogilise selgituseta tajuma õhuvirvendust ninasõõrmeis või vihmatilka põsel, mida provotseerisid õrnkollane ja sinine värvimäng maalil. Kunstis ei olegi midagi loogilist. Kunst on tungiv vajadus salvestada ja edasi anda kogetud aistinguid mingil teisel, ent selgelt tuntaval kujul – maalida mälestusi omaenese „Amazonasest“, mis on küll seesama, ent ometi mitte. Kunst loob täiesti uusi iseväärtusi. Kunst on kõikehaarav protsess, sügavalt isiklik ja üldistav, nagu ka selle näituse naiskunstnike tundeküllased maalid.
Tahtmata tõmmata radikaalseid piire sugude vahel või rõhutada kogemuserinevusi, on naiste ja meeste üksteist rikastava ja täiendava maailmanägemuse erinevus ometi ilmne. Just naiskunstnikud on läbi aegade emotsiooni olemusele ja selle edasiarendusele meestest veenvamalt keskendunud, luues reaalsetest ruumidest ja eluhetkedest tajuruume ning nende kohati sürreaalseid edasiarendusi.
Meenub kunstnik Georgia O`Keeffe, kes sündis 1887 Ameerikas ja keda peetakse 20. sajandi modernismi üheks märkimisväärsemaks autoriks. Naine, kes läbi oma loomingu maalis loodust, maaliruumi sisemusest värvierutavalt kiirgavaid lilli, kuni nende abstraktse transformatsioonini, andis edasi pea füüsiliselt tajutavaid ülevoolavaid tundeaistinguid. "I had to create an equivalent for what I felt about what I was looking at – not copy it" – on ta sõnastanud, soovides luua ekvivalenti sellele, mida ta end ümbritsevat nähes tundis, ilma seda kopeerimata.
See ongi lähtepunktiks näitustele, mis kannab paraku eesti keelde ühesõnalist tõlkimatut pealkirja – Exuberance, olles ometi täpseim verbaalne ekvivalent sellele, mida meie naiskunstnikud oma maalidega väljendavad, andes loodust kopeerimata edasi sellest inspireeritud tundekogemisi, luues täiesti uusi väärtusruume, isiklikke ja samas nii kõike puudutavaid ja reaalseid.
Näitus Haus Galeriis jääb avatuks 9. veebruarist kuni 9. märtsini, ent kindlasti leiab see mitmeti inspireeriv ja ajahetke puudutav ning illustreeriv kollektsioon meie poolt ka hilisemat edasiarendust.
Kuraator Piia Ausman
Kristiina Kaasik on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatridekoratsiooni ja maali osakonna aastal 1967, alustades näitustel esinemist juba kunstiüliõpilasena. Kristiina Kaasik on olnud ka legendaarse kunstirühmituse ANK '64 liige.
Kristiina Kaasikut köitnud teemade ring on aastate jooksul äratuntav, teda on alati inspireerinud erinvad paigad, linnad ja loodus, mis peituvad maalijale omasesse abstraktsiooni ning sini-punasesse, ekspressiivsesse koloriiti. Värvimaagiat on kunstnik pidanud alati kõige huvitavamaks, väärtustades ennekõike värvide omavahelist suhestumist, mis võimaldab edastada nende puhtamaid vibratsioone ja minna esmapilgul nähtamatu ruumi sügavustesse, tehes see vaadeldavaks omamoodi ja teisiti. Kristiina Kaasiku teostes on maagiat ja lummust, mis köidavad mõistatama tema maalitud maailmade tagamaid, otsima kohtade ja kujundite jälgi kusagilt tegelikkuse ja unistuse piirimailt.
Tänaseks eaka kunstniku näitustel osalemiste nimekiri nii Eestis kui väljaspool kodumaad on äärmiselt pikk, tema teoseid on eksponeeritud arvukates galeriides ja muuseumides. Kristiina Kaasik on mitmete tunnustuste ja aastapreemiate omanik, 2014 omistati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Eesti Kunstiakadeemias maali eriala lõpetanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) osales oma soojast valgusest ning meditatiivsusest laetud maalidega nii arvukatel isiku- kui grupinäitustel. Tema teoseid on kunstikriitikas nimetatud tundlikeks, värvihelladeks ja mitmekihilisteks. Maalimine oli Stina jaoks kõige loomulikum eneseväljendus, ta ise mõtestas maalimise ja elu seoseid nõnda: „Maal on nagu elu – võid lisada kihte, palju kihte ja kõike kogu aeg muuta paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust.”
Stina maalitud lõuendile voolas naiselikku loovenergiat ja väge. Tundlikule vaatajale mõjuvad tema värvid, meeleolud ja sümboliterohkus väga sügavalt, teosed on täis hoolivat energiat. Nii tekivad uued maailmad – väikesed ja suured, nähtavad ja nähtamatud, vahel natuke segased ja kaootilised ja salapärased, kuid väga ilusad ja külluslikud.
Maarit Murka lõpetas 2004. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal, seejärel omandas magistrikraadi Helsingi Kunstiakadeemias ning on õppinud ka Balti Filmi- ja Meediakooli magistriõppes.
Maarit on eesti kaasaegse kunsti hüper-realistliku stiili võtmefiguur. Huvitudes aktiivselt ühiskondlik-ajaloolistest oludest kujutab ta tavalisi inimesi ja argiseid situatsioone, lisades neile sotsiaalset teravust, rõhutades seda oma maalitehnilistes mängudes – kombineerides teostel erinevaid kaasaegseid materjale ja leides neile atraktiivseid vormistusi ja vorme, kuid mitte üksnes, tema loominguline maailmavaade on liikuv, värske ja inspireeriv ning üllatav. Kunstnik töötab tihti teda huvitavatel teemadel teosteseeriate kaupa, luues kohati üksteisest täiesti erinevaid reaalsusi, nii isiklikke kui ka üldistavaid, olles alati intrigeeriv ja vaheldusrikas. Samuti on Murka tuntud tehilise eksperimenteerijana, kes tihti annab oma nö. traditsioonilistele maalidele installatiivse mahu, integreerides vaataja maaliruumiga oodatust teisiti.
Maarit Murka on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige ning esineb aktiivselt näitustel nii Eestis kui väljaspool alates 2001. aastast.
Mall Nukke on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli 1992. aastal graafikuna, tõustes koheselt ja märgiliselt esile kui kunstnik, kes suhestus teravalt tärkava Eesti popkultuuriga. Tema popkunst algas pliiatsi ja pastelliga ning tema varajased kollaažid ühendasid erinevaid kultuuritekste ja lõid uudseid tegelaskujusid, kelle eeskujuks olid tihti tuntud artistid ja ühiskonnategelased. Kunstnikule on omane irooniline ning mänguline teemakäsitlus.
Alates 2000. aastatest on Mall Nukke loomingu keskmes fotomontaažid ja õigeusu ikoonikunsti motiividest inspireeritud segatehnikas teosed, mis kätkevad kaasaja Euroopa ühiskonna paralleele. Mall Nukke identifitseerib end laiemalt multimeedia kunstnikuna, kellele on ometi viimastel aastatel hingelähedaseimaks saanud õlimaal, perfektses maalitehnilises teostuses, kus nii kompositsiooni kui vormitunnetust saadavad võluvad ja sugestiivsed valgusemängud. Tema käekiri on lisaks värviküllane, erk ning jõuliselt konstrueeritud.
Mitmekülgse kunstniku loomingut kirjeldavad rohked esinemised grupi- ja isikunäitustel, monumentaalteosed, näitused veebis ja osalemine kataloogides. Malle Nukke töid on KUMU, Tartu Kunstimuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi kunstikogus, samuti Soome Linnamuuseumis ning mitmel pool mujal Eesti ja Euroopa erakogudes.
Sirje Petersen on kunstnik ja õppejõud, kelle loominguline teekond sai alguse Tartu kunstikoolist. Aasta pärast selle lõpetamist (1980) asus Petersen tegutsema legendaarses Andrus Kasemaa juhitud Ülikooli kunstikabinetis, keskendudes maalijana figuratiivsele, abstraktsete sugemetega laadile. Tänaseks on Sirje Petersen meie kunstimaastikul välja joonistuv kui tuntavalt isikupärase käekirjaga maalija. Tal on olnud üle 60 personaalnäituse nii kodu- kui välismaal; tema teosed kuuluvad paljude muuseumide ning erakogude kollektsioonidesse nii Euroopas, Põhjamaades aga ka Araabia Ühendemiraadis ja Filipiinidel.
Sirje Petersen on juhendanud aastaid õpilasi ja tudengeid nii Tartu lastekunstikoolis, Tartu kunstikoolis ja Euroülikoolis. Alates 2000. aastast töötab ta Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalikunsti kaasprofessorina.
Sirje Peterseni loomingust õhkub naiselikkust, mõtlikkust ja sissepoolevaatamist. Tema piltide omamoodi jõulistes ja abstraktsetes värvijoontes kumab õrna erootikat ja lummavat salapära. Kunstnik on öelnud, et ideed viivad teda tihti tundmatutele territooriumidele, kus avastada midagi uut. See on tunnetusprotsess, mis toimub vahetu loomise käigus.
Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja Tallinna Ülikooli kunstide didaktika lektor. Tema kunstiõpingud algasid Tartu Kunstikoolis, jätkusid Tartu Ülikoolis maalikunsti erialal (BA 2003) ning hiljem juba Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas (MA 2007). Jane Remmi õpingutee jätkus Eesti Kunstiakadeemias, kunsti ja disaini doktorantuuris.
Jane Remmi viimaste aastate looming keskendub looduse representeerimisele kunstis. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste loodusliikide elukogemust, nendega suhelda ning tõlkida saadud looduskogemust verbaalsesse ja visuaalsesse keelde, mõneti ka loodust personifitseerida, iskustada, maalida see tajutavaks kui elus organism, kes vaatajaga samas rütmis hingab.
Jane Remm on korraldanud mitmeid isiknäitusi ning osalenud grupi- ja ühisnäitustel ning projektides Eestis ja välismaal. Kunstnik kuulub Eesti Maalikunstnike Liitu. Tema töid on erakogudes Eestis ja välismaal ning kodumaal ka Tartu Kunstimuuseumi kogus.
Mari lõpetas 1969. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal, näitusetegevusega alustas ta juba 1970. aastal. Roosvalt on Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti Akvarellistide Ühenduse liige ning Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liige. Oma loomingu kõrvalt on ta töötanud õpetajana üldhariduskoolides, Tallinna Ülikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias.
Mari Roosvalt on pärit kunstnike perekonnast. Tema isa, Evald Okas, on omanud olulist rolli eesti kunstipildis, nagu ka kunstniku hilisem abikaasa Uno Roosvalt. Mari looming peegeldab kunstniku enda olemust – pidevat püüdu märkide ja värvide kaudu väljendada oma tundesuhteid ümbritsevasse maailma ning selle mõju kunstnikule endale. Läbi värvimängude liidab kunstnik maailma ja maalimise uueks ühtseks tervikuks. Teda on tugevalt mõjutanud ja inspireerinud reisimine. Roosvalt on visioonina lõuendile kandnud nii võõraid paiku ja eksootilist loodust nagu ka kodumaiseid looduserütme. Iga uus keskkond või taasavastatud kodune koht, kui sellesse loominguliselt süveneda, avardab inimhinge vaatevälju – on Mari Roosvaldi kunsti üheks kindlaks sõnumiks.
Maris Tuuling on õppinud 1990–1995 Kunstiühing Pallas maalistuudios, näitustel esinenud alates 1991. aastast. Tegu on omanäolise, pallaslikke traditsioone hoidva ja Konrad Mäe stuudiopagasiga kunstnikuga, kelle maalidelt võib leida temale tuttavat lähiümbrust. Hea värvitunnetusega maalija figuraalkompositsioonid, linnavaated ning looduse- ja maastikumaalid on rütmistatud värvikompositsioonid, mis haaravad kohe esimesel vaatamisel. Tema tööde pealtnäha lihtsad motiivid on läbi tunnetatud ja räägivad millestki püsivamast ja igavikulisemast; tema „laigulised” tööd kujutavad peamiselt sooja ja sumedat suve. Pintslitõmmete vahelt näib justkui kumavat nostalgiat mingite eelmiste aegade järele, mis on küll kättesaamatud, kuid millest jäänud mälestused on helged ja südantsoojendavad.
Maris Tuulingul on olnud mitmeid isiknäitusi ning ta on esinenud paljudel grupinäitustel Eestis ja mujalgi. Praegu õpetab ta Konrad Mägi Ateljees maali ja joonistamist.
Liisi Örd on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli maaliosakonnas 2011. a. Juba üle kümne aasta on tema kunstiteosed olnud esitletud mitmetel isiku- ja grupinäitustel Tartus, Tallinnas ja Pärnus.
Kunstnik ise kirjeldab enda maalistiili lõhutud realismina, kus kord asub ta objekti kujutamisele lähemal ja kord mängib pigem abstraktsiooni piirimail. Kõik sõltub sellest, mida hetkel materjalis oluliseks peab.
Liisile Örd peab väga südamelähedaseks loodusmaali ja seda eriti natuurist maalituna; kunstniku sõnul on see kogemuse põhjal hoopis keerulisem žanr, kui ehk eeldatakse. Ta kirjeldab oma mõtteid järgnevalt: “Mida aeg edasi, seda enam olen hakanud aru saama sellest, mida pakub üks kidur, pisut melanhoolne ja suurt vaikust täis põhjamaa maastik. See ei peegeldu ainult loodusmaastikus, vaid on kogu keskkonna ja sellesse kuuluvate inimeste olemuses. See huvitab mind. Kunst loob vahel reaalsusest suurema reaalsuse ja avab kihte, mida silm ei suuda tajuda.”
Santa Zukker on lõpetanud Tallinna Ülikooli kultuuriteaduse bakalaureusekraadi ning täiendab end Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal, museoloogia suunal, magistritasemel. Samuti õppis ta maalimist BFMi kunstiklassides Orest Kormašovi käe all. Tema töö keskendub peamiselt realismi müstifitseerimisele. Tema maastikumaalid on loodud klassikalise maalitunnetusega, mille kompositsioone kunstnik mänguliselt minimaliseerib, abstraktsed teosed aga lähutuvad värvimägudest, mida rütmistavad reljeefsed piirid, luues mitmekihilise ruumitunnetusega maalipindu.
Kunstnikuna on Santa osalenud aktiivselt erinevates loomeprojektides, leides tähelepanu oma sisuka lähenemisega maalile ja kunstisõnumile, tema teoseid on eksponeeritud mitmetes Eesti galeriides kaasa arvatud Pärnu Uue Kunsti Muuseum, ja Eduard Vilde Muuseum / Kastellaanimaja.
