Viimasel ajal eelkõige graafikuna tuntust kogunud kunstnik näitab end mitmekülgse autorina, kes valdab samavõrd vabalt ka maalikunsti väljendusvahendeid.

 

Seekordsel väljapanekul jätkab Jaak Visnap kunagi alustatud teemat. Näituse „ARMASTUS, RAHU JA ÕNN“ läbivaks juhtmotiiviks on – nagu ka aastaid tagasi – TUVID ning nendega seonduvad kõikvõimalikud alltekstid.
„Et edasi minna, peab alustatud ideed enda jaoks lõpuni mõtlema, töötama,“ ütleb kunstnik.

 

Oma näituse saateks räägib kunstnik nii:

 

Sellel näitusel ei saa vaataja kaasa vaatamis- ja kasutamisjuhendit, sest selle peab ta ise välja mõtlema. Pisut selgituseks:

 

Linnas elades jägin ma inimesi, kes toidavad linde. Inimesed, kes tunnevad ennast üksikuna, leiavad sellele tihti väljundi tuvide toitmises. See on inimlik vajadus suhelda elavaga.

Olen Veneetsias mitu korda tuvisid pildistanud koos teiste turistidega San Marco väljakul. Nüüd on tuvide toitmine seal keelatud, nii nagu ka teistes suuremates linnades.

Hiljem tegin ka mõned perfoomansid, kus kasutasin tuvisid.

Performance´itel olen end lindinimeseks kehastanud alateadliku sooviga lennata.

 

Üks performance meenub reisilt Londonisse, kui Trafalgari väljakul meelitasin suurde pappkasti pea kümmekond tuvi ja kui tuvid olid kastis, siis transportisin need lähedal asuvasse kunstigaleriisse. Performance´i ajal lasin tuvid lendu, see sümboliseeris armastust, rahu ja õnne. Mäletan , et paar inimest publiku hulgast minestasid- hiljem selgus, et põhjuseks oli allergia linnusulgede vastu.

 

Niikaua, kui inimesed on elanud linnades, senikaua on ka tuvid ennast inimese kõrval turvaliselt tundnud.

 

Tuvides on midagi sellist, mis köidab inimest- ega muidu pole tuvid sümboliseerinud aastatuhandete jooksul erinevaid väärtusi ja tähendusi. Samal ajal, kui mõned inimesed peavad tuvisid armsateks ja kenadeks lindudeks, andes neile süüa, ütlevad jälle teised, et tuvi on rasvane ja laisk kerjaja.

 

Vaidlus kestab ja edasi elavad nii inimesed, kui tuvid. 

 

 

„Tuvides on midagi sellist, mis köidab inimest – ega muidu pole tuvid sümboliseerinud aastatuhandete jooksul erinevaid väärtusi ja tähendusi. Samal ajal kui mõned inimesed peavad tuvisid armsateks ja kenadeks lindudeks, andes neile süüa, ütlevad jälle teised, et tuvi on rasvane ja laisk kerjaja. Vaidlus kestab ja edasi elavad nii inimesed kui tuvid. Niikaua, kui inimesed on elanud linnades, senikaua on ka tuvid ennast inimese kõrval turvaliselt tundnud.
Niisamuti on vist ka kunsti ja kunstnikega.“

 

Jaak Visnap (1975) on omandanud hariduse Eesti Kunstiakadeemias, näitustel esineb alates 1994. aastast, on Eesti Kunstnike Liidu ning Vabagraafikute Ühenduse liige, viimased üheksa aastat on tegelenud Eesti Litograafiakeskuse edendamisega, hetkel on tegev ajalehe „Minu esimene kunstikogu“ väljaandmisega. Loominguliste tegevusalade hulka kuuluvad graafika ja maalikunst, samuti happening ja performance. 

 

 

Näitus jääb avatuks 7. oktoobrini