Näitused > Toimunud > SEB GALERII

SEB GALERII 03.11.2010-18.12.2010

Rene Kari ja Tõnu Smidt

60&60

Rene Kari ja Tõnu Smidt kohtusid esmakordselt 1972. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi 0-kursusel. Mõlemad olid sattunud sinna pooljuhuslikult, peale kohustuslikku ajateenistust. Sõprus kestab tänaseni ning selle kinnituseks on ka käesolev ühine juubelinäitus.

 

Rene Kari näitusel "Miami Beach" (Gallery Viviann Napp, 2004) võis seinal lugeda järgmist teksti:
 "Ühel ööl, ligikaudu 30 aasta eest, olin otsustanud, et minust saab kunstnik. Ettevõtmise kindlustamiseks vedasin sõbraga selle peale ka kihla. Seejärel katkestasin segavad õpingud kõrgkoolis ning aasta pärast loobusin ka töökohast. Olin mõistnud, et suudan kunstnikuks saada ja kunstnik olla vaid tingimusel, et elan vabakutselise kunstniku elu. Pool aastat hiljem rippusid minu maalid esmakordselt kunstinäitusel. Kihlveo võitmiseks oli kulunud kolm aastat. Umbes samal ajal olin sõlminud veel teisegi kihlveo, et vormin oma keha antiikskulptuuri sarnaseks, kusjuures oma vormi tipptasema saavutan 57ndaks eluaastaks. Seega aastal 2007."

 

Täpsustuseks niipalju, et just Tõnu Smidt oli see, kes oli teiseks osapooleks selles esimeses kihlveos. Polnud midagi üllatavat, et näis uskumatuna Rene Kari maalide jõudmine kunstinäitusele – 1970ndatel oli vaid paaril maalijal õnnestunud kõrgemat kunstiharidust omamata Rene Karist varem oma piltidega näitusele pääseda. Juba mainitud teises kihlveos Tõnu Smidt osaline ei olnud, küll aga on tal enam kui märkimisväärne roll kunstiprojektis “Miami Beach“, milles Rene Kari esitleb oma keha kui kunstiteost. Seega on praeguse näituseterviku lahutamatuks osaks Tõnu Smidti poolt ülesvõetud Rene Kari video "DANCING ON A ROCK - the 60 year old artist", mida saab vaadata YouTube's:  http://www.youtube.com/watch?v=bzW-yeecEFU

 

Rene Kari maalikunsti võib nimetada abstraktseks sürrealismiks. Oma kunstnikuks olemise esimesel kümnendil võis tema pildimaailmas täheldada vihjeid muinaslugude jutustamisest ja Sci-Fi'st kuni müstitsismini, alates 1990ndatest kuni tänaseni on valitsevaks erootiline alatoon.
Vägagi tabavalt nimetab Harry Liivrand Rene Kari loomingut erootiliseks maastikumaaliks, lisades: "... ja sellisena näen ma teda kõrgetasemelise ja väga erandliku kunstnikuna mitte ainult Eestis, vaid ka Põhjamaades. Rahvusvaheliselt võiks aga Kari olla palju tuntum. Neid, kes fragmente keha erogeensetest tsoonidest sürreaalsetesse nägemustesse valavad ilma kitšilikku illustratiivsusse või steriilsusse langemata, on Euroopa erootilises kunstis käputäis."
Ning üllatavalt sümpaatse leiu – samasuse Rene Kari maali tehnilise teostuse ja tema keha kujundamise vahel, käib välja Andri Ksenofontov: "Rene Kari värvilaik meenutab nullile lähenevat diferentsiaali astronoomi arvutustes. See on nagu lihaste sihikindel ja kauakestev kasvatamine molekulide kaupa. Meikimise kannatlik töö. Michael Jacksoni järkjärguline pleegitamine mustast valgeks. Sellisel kunstil ei ole järgijaid. Rene Kari pilt on isikupärane ja kaugelt tuntav märk. Üks Eesti märke."

 

Tõnu Smidt on näitustel esinenud skulptuuride, maalide ja graafikaga alates 1980. aastast. Seekordsel näitusel toob autor vaatajate ette valiku mere- ja maastikufotosid, milles ta vaatleb loodust kui maalimise algobjekti: “Loodus pole oma olemuselt ei ilus ega inetu, kuid ennast kunstnikuks koolitanud inimene näeb selles ikka ja alati ainult ilu”.

< tagasi