Tallinna Äripank ja galerii ArtDepoo esitlevad: Artemi Troitski kaasaegse kunsti kogul põhinev näitus „Tsirkus“.

Artemi Troitski on üle-eks-nõukogudeliiduline prominent, kelle tegevus kunstikogujana on viimasel ajal hakanud saama üha rohkem tähelepanu. Tema kogu peetakse üheks parimaks vene kuulsuste seas. Tema kollektsioonis on teoseid vene avangardi tähtedelt nagu Ilya Kabakov ja Timur Novikov, tuntud eestlastelt nagu Priit Pärn, Jüri Arrak ja Siim-Tanel Annus, noorema vene kunstipõlvkonna staaridelt  nagu Dmitri Vrubel ja tandem Vinogradov-Dubossarski, Põhja- ja Lõuna-Ameerika kunstnikelt, trash art’i ja ka muusikafriikide kunsti üle maailma.

 

Näituse groteskne kontseptsioon (Tsirkus) on põhjendatud mitme asjaoluga.
Esimene põhjus on kogu ekstsentriline atmosfäär oma kindla müstilise mittehomogeensusega, mille peamine ühendav lüli on koguja isiksus, tema maailmataju ja muusikamaitse. Tema kui “tsirkuse direktori“ ümber keerleb see kujundite karussell, temast hakkab see pihta ja temaga sulgub.
Teine, just selline eksponeerimiskäsitluse põhjus on aga tsirkuse arhetüüp Eestis. Kuna tsirkusel pole Eestis olnud kunagi ei oma hoonet ega truppi, seostub eestlaste jaoks tsirkus väga tihti just Venemaalt pärit truppide-külalisesinejatega. Tsirkus kohalikus kontekstis omab kergelt nostalgilist lisatähendust. Kerget nostalgiat võib välja lugeda ka kunstikogu üldmiljööst, mille peamine aktsent on avangardil.

 

Kuraatorite Olga Temnikova ja Artemi Troitski dialoogi käigus on antud kollektsiooni artefaktid sundimatult moodustanud oma show-programmi, mis koosneb friikidest, jõumeestest, klounidest, akrobaatidest, mustkunstnikest, dresseeritud loomadest ja parad-allez’st. Sellisest valikust moodustunud kõverpeeglis peegeldub ka meie ajastu, tekitades vaatajas vaheldumisi nii plahvatuslikku naeru kui õudushooge.

 

Artemi Troitski (s 1955) on vene muusikakriitik, Nõukogude Liidu rock-kultuurist jutustava raamatu “Back in USSR” autor (mis anti välja kõigepealt Londonis 1987. aastal ja seejärel ka New Yorgis ja Tokyos).
1970ndate lõpus töötas ajakirjas „Rovestnik“, just siis kui rock-muusika oli Nõukogude Liidus ebasoosingus. Aastast 1981 kuulus ajakirja „Zerkalo“  toimetusse, mis oli 1983–1985 Nõukogude Liidus keelatud. 1989–1998 oli paljude vene telekanalite elu- ja kunstisaadete autor ja saatejuht. Aastast 1995 oli Venemaa „Playboy“ ajakirja peatoimetajaks. Viimase kümne aasta jooksul on olnud populaarse muusikasaate FM Dostojevski juht raadios Eho Moskvõ. Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjanduse osakonna rektor, Moskva Riikliku Juhtimise Ülikooli produtseerimise osakonna rektor.

Troitski ise oma seosest Eestiga:
"Omal ajal käisin tihti Eestis /näiteks Tartu muusikapäevadel/ ning sõbrustasin paljude eestlaste ja rokimänedžeridega, näiteks produtsent Rein Langiga, kes on praegu tegev poliitikas. Eesti muusikat teadsin tollal hästi ja hindasin kõrgelt: punki ja new wave’i, Volkonskit, Singer Vingerit, JMKE-d. Teiselt poolt oli teil väga tugev intellektuaalne rokk, näiteks In Spe ja Erkki-Sven Tüür. Mul on väga hea meel, et Tüür on saavutanud heliloojana ülemaailmse tuntuse. Praegusest eesti muusikast tean vähem. Mulle meeldis väga ansambel Genialistid. Kahjuks kuulsin, et nad on nüüd laiali läinud. Tahtsin neid kangesti Moskvasse esinema tuua, aga nüüd...

Kunstnikega olen sõbrustanud ammu, mitte küll kunstikoguja huvidest lähtudes, millest tuleneb ka see, et esimeste kunstiteoste omanik sai minust suhteliselt hilja (umbes 80ndate keskpaigas) ja siis ka absoluutselt juhuslikult. Varajasemad kunstiteosed (nende hulgas ka Warholi ja Kabakovi pühendustega graafika) on läinud kahjuks kaduma pereelu käigus. "

 

Organisaatorid tänavad Tallinna Äripanka, Eesti Saatkonda Venemaal, Helene Tedret, Hotelli Telegraaf,  Santa Helena ning Jacob’s Creek veine.

Näitus kestab 29. maini.

Meedia: