Näitused > Toimunud > Haus Galerii

Haus Galerii 19.12.2002-17.01.2003

JAANA JA OREST KORMAÐOV

KOOS

Jaana ja Orest Kormaðov kuuluvad oma “juurtega” kunstnike suguvõsasse. Oresti isa Nikolai Kormaðov on olnud üks silmapaistvamaid klassikalise maali viljelejaid, tema ema Luule on aga nimekas keraamik. Oresti vend Andrei on tuntud graafik. Ometi on “noored” Kormaðovid suutnud välja kujundada ainult neile iseloomuliku loomelaadi, mida nad seekord demonstreerivad koos.

Jaana ja Orest Kormaðov kuuluvad oma \"juurtega\" kunstnike suguvõsasse. Oresti isa Nikolai Kormaðov on olnud üks silmapaistvamaid klassikalise maali viljelejaid, tema ema Luule on aga nimekas keraamik. Oresti vend Andrei on tuntud graafik. Ometi on \"noored\" Kormaðovid suutnud välja kujundada ainult neile iseloomuliku loomelaadi, mida nad seekord demonstreerivad koos.

 

Orest Kormaðov (1964) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1990. aastal ning on seejärel töötanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis maalikunsti õppejõuna. Näitustel hakkas ta esinema juba 1980ndate keskpaigas ning tema maale on näidatud lisaks Eestile ka Soomes, Venemaal ning Saksamaal. Oresti maale iseloomustab eriliselt tugev värvikäsitlus ning hüljatud maastike ja olukordade kujutamine. Jõuliste värvide tõttu on teda nimetatud isegi Eesti Matisse\'iks. Värve annab Orest tavaliselt võrdlemisi suurte pindadena, asetades omavahel kokku tugevaid, teinekord isegi vastandlikke ning esmapilgul sobimatuid toone. Tema töid ei iseloomusta niivõrd maalitehniline puhtus või detailne nüansirikkus, kuivõrd kompromissitu jõulisus ning teatav karm poetiseeritus. Tema maalid on justkui novellid: väheste tegelastega, kindlate ning väljapeetud süþeeliinidega ja ootamatute pööretega. Kormaðov huvitub esmapilgul poetiseerimatute olukordade kujutamisest sel moel, et objekt omandab uued tähendused. Nii tuuakse välja säärased võluvad hetked, millest isegi objekt ise polnud teadlik. Katkilõigatud traatidega elektripost kantakse maali esipinnale ning lõhutakse nõnda kõik ahistavad reeglid, mida maalilt on nõutud.

 

Jaana Kormaðov esitleb näitusel oma viimastel aastatel valminud anumaid. Kormaðovi keraamika paistab silma dekoratiivsuse ning sümboolsuse omavahelise ühendamisega. Ta stiliseerib oma nõudele müstilisi ning ajatuid märke, mis mõjuvad kui kaitsevaimud. Me näeme justkui tuttavaid sümboleid, mis on aga siiski vabad mineviku jäljendamisest ning muutuvad iseseisvateks, minevikust lahus seisvateks üksusteks. Moodne etnoloogia, võiks nende anumate kohta öelda. Autori eesmärgiks ei ole samuti olnud perfektselt puhta vormi saavutamine, keraamiliste tehnikate nüansipeenuste väljatoomine, kuigi nende täielikus valdamises ei maksa kahelda. Kormaðov on lähenenud oma tööle vabakäeliselt ning tulemuseks on \"maitsekas robustsus\", pooleldi kõrbenud servad ning augud kohtades, kuhu tööstuslik disain neid iialgi ei lubaks. See on käsitöö sõna kõige algsemas tähenduses. Neid saab igal pool igal ajal kasutada, ütleb Jaana Kormaðov ise. Pole siis ime, et tema selle näituse jaoks loodud kollektsioon kannab nime \"Sõber Kodu\".

< tagasi