Eales ei tasu alahinnata meisterlikku pliiatsijoonistust teiste autoritehnikate kõrval. Oma töömahu ja kordumatusega võib joonistus osutuda väärtuslikuks täienduseks kunstikogule ja lihvitud ehteks interjöörile.

 

Kunstnik Slava Semerikov on aastate jooksul kogunud rahvusvahelist tuntust nii isik- kui grupinäitustega. Tema tööd on pälvinud mitmeid kunstipreemiaid ja teosed oodatud lisaks Eestile ka välisriikide galeriides ning kunstikogudes. Tihedam koostöö on kunstnikul olnud Rootsi, Hollandi, Kreeka ja Jaapani kunstiringkondadega.

 

Näitusekülastajatel seostub Semerikovi nimi esmalt ehk rohkem akvarelli ja graafikaga, harvem joonistustega. Seekordse väljapanekuga on kunstnik teinud publikule aga kauni kingituse, eksponeerides just pliiatsijoonistusi viimaste aastate loomingust.

 

Näitus keskendub romantilisena naistele ja lilledele - salapärasele ettearvamatule kooslusele, mis esmapilgul võib tunduda ehk pisut leierdatuna. Ometi suudab Slava Semerikov oma töödes selle läbi aegade võrreldud naise - lille paari suhtele lisada rea uusi nüansse.

 

Kunstniku naisfiguurid on pealtnäha malbed ja kaunitsevad. Nende rahulikud pilgud ja poosid kinnitavad, et nad on olema just siin, just praegu ja vaatajale üksnes, fikseerides hetke, millest algavad ootamatused. Leebe kaunitar võib lummuse varjust ärgates osutuda võimukaks amatsooniks või isepäiseks Dianaks. Nii nagu süütut toataime vaadates ei või me kunagi kindlad olla, mis värvi õis ja millal lehtede vahelt tärgata võib, nii käituvad ka Semerikovi teostel kujutud naised ja lilled. Järk-järgult avanevad nad vaatajale, pakkudes avastamisnaudingut ja kutsudes endaga kaasa, et heita pilk puhta mustvalgena serveeritud, ent ometi värviliste võlude maailma.

 

Naise ja õie võrdlusele on kunstnik ise lähenenud lisaks sisulisele ka vormilisest küljest. Pehme joonega akt ja lill konkureerivad Semerikovi töödel võrdse põhjalikkusega läbitöötatud pindade ja lopsakate hoogsate joontega. Lilledena kasvavad ja väänduvad figuurid eksootilistel taustadel ja figuuridena õõtsuvad taimed isikustuvad must-valgetel foonidel. Vaataja pilgu all võrsuvad mänglevalt ja meisterlikult kaunis joon ja kaunis teema.

 

Slava Semerikovi näitus Haus Galeriis on emotsionaalne. Kunstnik on astunud meile vastu sombusel sügispäeval ulatades tagasihoidlikult liiliasibula, lisades, et see, millist värvi õis sibulast võrsub, on edasisest hetkest üksnes meie teha. Piisab pilgust näituseruumi, kui mõistame, et nii see ongi.