Näitused > Käesolev > Haus Galerii

ok_na_581.jpg

Haus Galerii 07.09.2024-05.10.2024

Peeter Laurits, Rein Raud, Märt-Matis Lill

UNUSTADES ISEEND

"Unustades iseend" on Peeter Lauritsa piltidest, Märt-Matis Lille muusikast ja Rein Raua tõlgetest koosnev näitus, mis on inspireeritud XIII sajandi jaapani zen-mõtleja Dōgeni õpetustest ja mõtetest. Dōgeni väitel ei ole olemas mingisugust kirgastust, mille poole inimene peaks siin ilmas elades püüdlema, sest iga tegevus, mida ta sooritab teadlikuna oma osadusest maailmakõiksuses, ongi kirgastumise vorm. Mõistagi võib ka kunstitegu selleks saada. Kas ja kuidas see eesti loojatel õnnestunud on, võib näha Haus Galeriis alates 7. septembrist.

Dōgen (1200-1253) on kahtlemata üks kõige olulisemaid figuure jaapani mõtteloos. Aastal 2016 nimetas füüsik Adam Frank teda “suurimaks filosoofiks, kellest te pole kunagi kuulnud” ning toona võis tal ka õigus olla, ent vahepeal on järjest enam inimesi Dōgeni avastanud, sealhulgas ka selliseid, kes üldse võrdleva filosoofia või japanoloogiaga ei tegele. Tõepoolest, Dōgen ei ole hakanud huvi pakkuma mitte üksnes neile, kes tegelevad aja ja iseduse metafüüsikaga, vaid ka näiteks ökoloogilise ja post-antropotsentristliku mõtte arendajaile ning koguni juhtimisteoreetikutele. Ning tal ongi ōelda kõigi nende alade jaoks olulisi asju ja enamgi veel. Samal ajal peetakse tema ideede üle jätkuvaid kirglikke arutelusid nii akadeemilistes kui ka budistlike õpetlaste ringkondades, kuna tema kirjatööd on kurikuulsad oma raskuse ja mitmetimõistetavuse poolest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et Dōgen on üks maailmafilosoofia olulisi nimesid, kes väärib palju enam tähelepanu kui talle seni osaks on saanud.

Dōgen sündis ajalooliselt keerulises hetkel enam- vähem toonase jaapani kultuuri keskpunktis. Tema isa oli poliitiliselt aktiivne aristokraat ja ta perel olid head sidemed ka luuleringkondades. Dōgen ise oli imelaps, kes juba varasest east paistis silma nii klassikute tundmise kui luuleandega, ning sugulased lootsid, et tal seisab ees õukondlik karjäär. Ent riik oli kodusõdadest lõhki rebitud, erinevad samuraisuguvõsad võitlesid ülemvõimu pärast ja tulevik tundus väga ebakindel kõigi jaoks, kõrgaadel kaasa arvatud. Nähes, et õukondliku kultuuri täht on loojumas, soovitas Dōgeni ema oma surivoodil tal hoopis mungaseisusse asuda ning seda Dōgen tegigi. Üsna peatselt avastas ta aga, et ka budistlikud õpetatud ringkonnad on samasuguses languses nagu õukondki. Tema õpetajad osutusid võimetuks teda tema vaimsetes otsingutes toetama ning juhatasid ta teise templisse, milles harrastati trendikat Hiinast maaletoodud õpetust nimega chan, jaapanipäraselt zen. Sealt sai Dōgen kaasa soovituse minna Hiinasse õppima, aga isegi mandril läks tal ligi kolm aastat aega, enne kui ta leidis endale õpetajaks Rujingi (1163-1228), sõbraliku, aga range meistri Caodongi (Sōtō) traditsioonis. See zeni haru rõhutas lihtsate meditatsiooniharjutuste olulisust võrreldes loogikavastaste mõistatuste, niinimetatud “avalike kaasuste” (kōan) lahendamisega, mille abil toimus õpetuse edasiandmine mõjukamates, Linji (Rinzai) traditsioonis kloostrites.

Pärast kaheaastasi õpinguid Rujingi juures tunnistas meister Dōgeni kirgastunuks ning peatselt pärast seda pöördus too lootusrikkalt Jaapanisse tagasi. Seal leidis ta eest tormilise intellektuaalse maastiku, kus erinevad uued liikumised võistlesid omavahel mõjukate sponsorite toetuse pärast. Ka Dōgen asus neid otsima, aga kuigi tema kuulsus õpetajana levis kiiresti, ei olnud ta poliitilistes intriigides ilmselt nii osav, sest suurem hulk toetusi ja ametikohti läks temast mööda. Kyōto lähedal veedetud aastad, kui ta polnud veel loobunud lootusest pealinnas end kehtestada, olid tõenäoliselt tema elu kõige viljakamad. Ta oli sel ajal ühelt poolt ametis omaenda templi ehitamise ja kõikvõimalike muude praktiliste asjadega, teiselt poolt aga kirjutas ta siis suurema hulga oma kõige olulisematest esseedest, kuid sellegipoolest hindasid võimuringkonnad tema meelehärmiks kõrgemalt tema rivaale. Alles 1243 võttis Dōgen lõpuks vastu ühe provintsist pärit sõjapealiku kutse kolida pealinnast ära, põhjapoolsele Echizeni alale (praegu Fukui prefektuur), kus tema jaoks ehitati suurepärane uus tempel. Ometi on Dōgeni viimaste eluaastate tekstides tunda teatavat pettumust ja kibedust ning filosoofiline ind tõmbub tasapisi tagasi. Ka tema tervis on halvenemas ning aaastal 1253 pöördub ta parema ravi vajaduses Kyōtosse tagasi, kuid sureb peatselt pärast saabumist.

Dōgeni paljude teoste hulgas on kesksel kohal klassikalises jaapani keeles kirjutatud Shōbōgenzō, ehk “Põhilisim”. Teose pealkiri viitab õpetuse tuumale, mille Chan/Zen-koolkonna tekkemüüdi kohaselt annab Buddha ühele oma õpilastest salaja eraldi edasi. Sellest kogumikust on olemas mitmeid versioone, pikim neist sisaldab 96 erinevas pikkuses esseed, millest suurem osa koosneb arutlustest ja kommentaaridest kirjakohtadele ja hiina Chan/Zen-meistrite ütlustele. Neist tuletabki Dōgen oma üsna erakordsete filosoofiliste vaadete süsteemi. Lühidalt seisneb Dōgeni õpetuse tuum ühelt poolt väites, et (budistliku) praktika ja kirgastuse vahel pole mingit vahet, ja teiselt poolt selles, et mistahes tegevus, kui seda sooritada sobivas meeleseisundis, ongi (budistlik) praktika. Sulgudes on sõna “budistlik” siin seetõttu, et tegemist on eksotiseeriva sildiga ning sellistel siltidel pole mingit tähendust. Praktika ei tähenda teisiõnu mingite ettekirjutatud rituaalide järgimist, vormelite lausumist ega isegi tingimata õigete meditatsioonipooside sissevõtmist, ehkki viimastest võib olla kasu selginenud meeleseisundini jõudmiseks, et seda siis teistele tegevustele üle kanda. Meele selginemine ei ole Dōgeni jaoks lävend, see ei asu teisel pool ületamist nõudvat silda, see on meie tegelik algne olek, mille peame vaid uuesti omaks võtma — selle kohani on mõned teised budistlikud koolkonnad Dōgeniga veel nõus — aga sellest võib ka väljuda, näiteks siis, kui on vaja täita tuludeklaratsiooni. Sõna, mida Dōgen traditsioonilisele “kirgastumisele” eelistab, on “tunnistamine” — see on meeleseisund, milles me oleme võimelised tunnistama tegelikkust sellisena, nagu see on, ning laseme ka endid tunnistada, mille tagajärjel meie egod tegelikkuses lahustuvad. Tegelikkus kui selline on mitte-duaalne, ent silt “mitte-duaalne” on iseenesest paradoksaalne, kuna selleks, et oma tähendusele osutada, peab ta kasutama just täpselt seda, mida ta eitab, ehk siis binaarsuse või dualismi mõistet. Aga kui miski on dualismile vastandatud, saab ju ka sellest binaarse opositsiooni üks osapool — ja need on omased just seda tüüpi mõtlemisele, mis tuleb maha jätta.

Aja, muutuse ja protsessi metafüüsika, mille Dōgen on välja arendanud oma vaadete põhistamiseks, on liiga keeruline, et seda siin üksikasjalikult käsitleda, eriti kuna ka õpetlased ei ole selle tõlgendamises sugugi ühel meelel. Asja teeb vaid hullemaks Dōgeni kurikuulus viis keelt väga loominguliselt kasutada ja teisi autoreid meelevaldselt tõlgendada. Ent kindlasti võib öelda, et tema tekstid on sõnastanud varases vormis nii mõndagi, mida leiame ka mõningate samuti D-tähega algavate, hilise XX sajandi filosoofide teostest ning seega on nad igati uurimist väärt ka nende tänapäevaste lugejate jaoks, kellel pole zeni või üldiselt budismi vastu suuremat huvi. Minu tõlked Dōgeni tekstikatketest on siin esitatud lugemise hõlbustamiseks mõnevõrra mugandatud kujul.

Rein Raud

< tagasi

Vesi ei ole nii, nagu tugev vastandub nõrgale, märg kuivale, liikumine paigalolekule, külm kuumale, olemine mitteolemisele, kangastused selgusele. Jäätununa võib ta olla kõvem kui teemant — kes suudaks teda purustada? Sulanuna võib ta olla pehmem kui piim — kes suudaks teda purustada? Kuni on nii, pole mingit põhjust kahelda tema pideva enesekssaamise võimes. Süvene natukeseks: kuidas on nii, et kogu maailma vesi on ühes hetkes nähtav kui kogu maailma vesi? Pole vaja süveneda sellesse, kuidas inimesed või taevaelanikud näevad vett — sest on vaja süveneda sellesse, kuidas vesi näeb vett, kuidas vesi tunnistab-teostab ennast kui vett.

— Maastik kui raamat (Sansuikyō)

Vesi ei ole nii
Peeter Laurits Vesi ei ole nii 2024. Pigmenttrükk 1/3 60 x 200 cm (raamitud) hind 4 600

Kui inimene jõuab meeleselguseni, siis on see nagu kuu peegeldus vees. Kuu ei saa märjaks, vesi ei lähe katki. Kuigi valgus võib olla suur ja lai, mahub see ära pisitillukese veepiisa sisse. Terve kuu ja ääretu taevas viibivad rohutilgale langenud kastepiisas või jääpurika otsas rippuvas veetilgas. Nagu ei löö selgus puruks inimest, nii ei tee ka kuuvalgus vee sisse auku. Inimene ja selgus ei hülgi teineteist, nagu ei hülgi kastepiisk või veetilk taevast ja kuuvalgust. Sügavus ulatub kogu kõrgusse. Küsida, kas hetk on lühike või pikk on sama hea kui uurida, kas vesi on suur või väike, või ära otsustada, kas kuuvalge taevas on lai või kitsas.

— Ilmsekssaamise väljakutse (Genjōkōan)

Kui inimene jõuab selguseni
Peeter Laurits Kui inimene jõuab selguseni 2024. Pigementtrükk 1/3 80 x 105 cm (raamitud) hind 2 900

Kogu maailm on üksainus kirgas pärl: kogu maailm ei ole mitte suur ja lai ega haaramatult pisike, ta ei ole neljakandiline ega ümar, temas ei ole keskpunkti ega sirgeid jooni, ta ei ole elujõuliselt visklev ega ka nähtavalt lahtiste otsteta. Seega — just kuna ta ei seisne elus ja surmas, minekutes ja tulekutes, ongi temas elu ja surm, minekud ja tulekud. Kuna on nii, koonduvad siit väljuma kõik mineviku päevad ja siia saabub justpraegune hetk. Kui see mõte lõpuni mõelda: kas võib keegi näha seda kui üksikutest tükkidest koosnevat? kas on kedagi, kes võib seda seletada kui üht jagamatut tervikut? Kogu maailm — see on lakkamatu püüe haarata asjade järele ja teha neist isedusi, haarata enese järele ja teha seda asjaks.

— Üksainus kirgas pärl (Ikka myōju)

Kogu maailm on
Peeter Laurits Kogu maailm on 2024. Pigmenttrükk 1/3 110 x 154 cm (raamitud) hind 5 200

Kõik targad muudkui uurivad, kuidas jõuda juurteni nii, et kärpida põimunud võrsed eest ära, aga seda ei juhtu, et keegi uuriks, kuidas kärpida põimunud võrseid põimunud võrsetega — või kuidas põimida võrseid põimunud võrsetega. Ütlematagi on selge, et nad ei tea, kuidas jätkata põimitud võrseid põimitud võrsetega. Seetõttu, kõik mida öeldakse, on vaid jooned sealt, mis ületab — õpetaja ja õpilane kogevad neid ühiselt. Kõik, mida kuuldakse, on vaid jooned sealt, mis ületab— õpetaja ja õpilane kogevad neid ühiselt. Õpetaja ja õpilase ühise kogemuse põhjas on buddhade ja eelkäijate põimunud võrsed. Veel üks asi, millesse süveneda: kuna põimunud võrsete seemnetel on jõud, mis kehalisuse maha võib jätta, on neisse paigaldunud oksad ja lehed, õied ja viljad, ja kui need veel edasi hargnevad või siis ei hargne, saavad buddhad ja eelkäijad ilmseks, nende väljakutse saab ilmseks.

— Põimunud võrsed (Kattō)

Kõik targad muudkui
Peeter Laurits Kõik targad muudkui 2024. Pigmenttrükk 1/3 102 x 153 cm (raamitud) hind 4 700

Kala kulgeb läbi vee, aga kui kaugele ta ka ei jõuaks, vee lõpuni ikkagi mitte; lind lendab taevas, aga kui kaugele ta ka ei jõuaks, taeva lõpuni ikkagi mitte. Kuigi on nii, pole ei kala ega lind veel kunagi veest ja taevast lahkunud. Nõnda siis: pole küll nii, et kala või lind ei jõuaks iseenese piirideni või ei käiks läbi kogu oma maailma, aga kui lind väljuks taevast, siis samal hetkel ta sureks, ja kui kala lahkuks veest, siis samal hetkel ta sureks. Tea: vesi on see, mis teeb kala elu võimalikuks, taevas on see, mis teeb linnu elu võimalikuks. Lind on see, mis teeb elu võimalikuks. Kala on see, mis teeb elu võimalikuks. Elu on see, mis teeb linnu võimalikuks, elu on see, mis teeb kala võimalikuks.

— Ilmsekssaamise väljakutse (Genjōkōan)

Kala kulgeb läbi vee
Peeter Laurits Kala kulgeb läbi vee 2024. Pigmenttrükk 1/3 120 x 100 cm (raamitud) hind 4 200

“Minad” seisavad ritta ja neist moodustub kogu maailm. Iga üksikut isikut või asja selles maailmas tuleb näha kui hetke. Asjad ei hülgi üksteise olemist ja nõnda ei hülgi ka hetked üksteist. Seetõttu on nii, et samas hetkes puhkeb teadvus, samas teadvuses puhkeb hetk. Sama käib ka harjutuste, tegude ja saavutuste kohta. “Minad” on ritta seatud ja igaüks neist näeb end omamoodi. Põhimõte, et ise-olek on hetkeline, just nii toimibki.

— Olemasoluhetk (Uji)

Minad seisavad ritta
Peeter Laurits Minad seisavad ritta 2024. Pigmenttrükk 1/3 102 x 71.4 cm (raamitud) hind 3 800

See, kuidas päike, kuu ja tähed paistavad inimestele või taevast ei ole kaugeltki üks ja sama. Vaatepunkte tegelikkusele on palju ja nad ei sarnane üksteisega. Aga kuna on nii, on kõik meeles tajutav ühel ja samal tasandil. Kõik ongi juba meel. Kas on ta seespoolne või väljaspoolne? Kas ta tuleb või on juba läinud? Kas sünnihetkel lisandub tilgake või mitte? Kas suremishetkel kaob üks tolmukübe ära või mitte? See elu ja surma vastandamine — ning kõik viisid seda vaadelda — kas on olemas koht, kuhu need võiksid toetuda? Igavik pole muud kui vaid meeles toimuv ühe mõttehetke vaheldumine teisega.

— Õppides kehameelega (Shinjin gakudō)

See, kuidas päike, kuu
Peeter Laurits See, kuidas päike, kuu 2024. Pigmenttrükk 1/3 90 x 60 cm (raamitud) hind 2 200

Uurida õpetust tähendab uurida iseennast. Uurida iseennast tähendab unustada iseennast. Unustada iseennast tähendab olla tunnistatud musttuhande olemisebeme poolt. Olla tunnistatud musttuhande olemisebeme poolt tähendab lasta ära kukkuda nii enese kui ka kõigi teiste kehameelel. Selguse jälgedesse tekib vaheaeg, vaheaegse selguse jäljed jätkuvad pikalt ja kaugele.

— Ilmsekssaamise väljakutse (Genjōkōan)

Uurida õpetust tähendab
Peeter Laurits Uurida õpetust tähendab 2024. Pigmenttrükk 1/3 120 x 80 cm (raamitud) hind 3 100

Justpraeguse hetke mäed ja veed on endisaegsete buddhade ilmsekssaavad sõnad. Kõik koos moodustavad nad mustri, milles avaldub kogu nende toimevõime. Sõnumina tühjuseajastu eelsest maailmast ongi nemad see justpraeguse hetke elujõud. Üksik-olemistena ajast, kus keegi veel enesele ei osutanud, päästavad nemad valla kõik selle, mis saab ilmseks.

— Maastik kui raamat (Sansuikyō)

Justpraeguse hetke mäed ja veed
Peeter Laurits Justpraeguse hetke mäed ja veed 2024. Pigmenttrükk 1/3 102 x 80 cm (raamitud) hind 3 400

Küttepuudest saab tuhk ning tagasi küttepuudeks nad enam ei muutu. Sellegipoolest ei saa öelda, et tuhk on sama asja hilisem, küttepuud aga varasem aste. Saa aru: küttepuud on see, mis viibib “küttepuude” mustris, ja sellistena on neil olemas oma “varem” ja “hiljem”. Aga kuigi “varem” ja “hiljem” on olemas, on nad neist ära lõigatud. Tuhk on see, mis viibib “tuha” mustris ja ka temal on oma “hiljem” ja “varem”. Samamoodi nagu küttepuud ei saa pärast tuhaks muutumist enam küttepuudeks tagasi, ei saa ka inimene pärast suremist enam elavaks tagasi.

Elu on ühel hetkel kehtiv muster, surm on ühel hetkel kehtiv muster. See on täpselt nagu talve ja kevadega. Me ju ei mõtle, et “talv” on muutunud “kevadeks” ega ütle, et “kevadest” on saanud “suvi”.

— Ilmsekssaamise väljakutse (Genjōkōan)

Küttepuudest saab tuhk
Peeter Laurits Küttepuudest saab tuhk 2024. Pigmenttrükk 1/3 80 x 120 cm (raamitud) hind 3 100

Ära mõista hetki kui midagi, mis lendavad meist mööda, ära uuri möödalendamist kui midagi, mis käib hetkede kohta. Kui oletada, et hetked lendavad mööda, siis peaks nende vahele tekkima vahed. Olemishetke-arusaama jätavad kõrvale need, kes on keskendunud ainult sellele, mis juba möödas. Lühidalt: kogu maailma kõik olendid ei ole midagi muud kui üksteise kõrvale ritta seatud hetked. Läbi olemishetke tajub igaüks neist ennast kui “mina”. Olemishetkele on omane võime nihkuda. Sellest, mida me nimetame “tänaseks”, nihkub ta “homsesse”, ta nihkub “tänasest” “eilseks”, “eilsest tänaseks”. Ta nihkub “tänast” “tänasse”, “homsest” “homsesse” — seda kõike, kuna nihkumine on tema loomuses.

Ära mõtle sellest nihkumisest kui millestki, mis toimub nagu idast läände kulgevad tuuled ja vihmad. Kogu maailmas pole midagi väljaspool pidevat pöörlemist, pidevat edasi- ja tagasiliikumist, ja just selles nihkumine seisnebki. Nihkumine on umbes nagu “kevad”: on ju
ka kevadel lugematu hulk väliseid vorme ja kõiki neid nimetame nihkumiseks. Mõtle järele, kuidas nihkumine on, aga sellest eraldi seisvat nihkujat mitte.

— Olemasoluhetk (Uji)

Ära mõista hetki
Peeter Laurits Ära mõista hetki 2024. Pigmenttrükk 1/3 120 x 84 cm (raamitud) hind 3 200

Millest rumalad õpetlased kohe üldse aru ei saa, on see, et neli suurt stiihiat, millel on jõud tekitada ja olla tekitatud, kõik üksikud olemisebemed, mis üheskoos loovad selle meie maailma, samuti kõik meie ettekujutused algsest selgusest või algsest olemusest ei ole midagi muud kui nägemistähnid. Nemad ei mõista, et nelja suure stiihia loov jõud on pärit kõigist üksikutest olemisebemetest, ja et vaid olemisebemetele tuginedes moodustuvad selle meie maailma mustrid — nemad arvavad hoopis, et just maailma tõttu on olemas ka kõik üksikud olemisebemed. Nemad arvavad, et tähnid nägemises on olemas silmahaiguse tõttu, nad ei saa aru, et silmahaigus tekib sellepärast, et meil on nägemises paratamatult need tähnid.

— Nägemistähnid (Kūge)

Millest rumalad õpetlased
Peeter Laurits Millest rumalad õpetlased 2024. Video (raamimata) hind 8 000

Mis hoiab liikumises, teeb liikumises hoitu nähtavaks — see on see, mis hoiab meid endid liikumises just praegusel hetkel. Liikumise nüüdhetk ei ole mingi iseduse algse olemise aluspõhi, liikumise nüüdhetk ei ole iseduse minek ja tulek, väljumine ja sisenemine. Mida me nimetame sõnaga “nüüd” ei olnud olemas enne liikumist — “nüüd” on nimi, mille me anname liikumise ilmsekssaamisele. Kuna on nii, siis on järelikult meie liikumises püsimine sel ühel päeval ühtlasi kõigi Buddhade seeme, kõigi Buddhade liikumisespüsimine. Selles liikumises saavad kõik Buddhad meile nähtavaks, nende liikuvus on hoitud.

— Hoida liikumises (Gyōji)

Mis hoiab liikumises
Peeter Laurits Mis hoiab liikumises 2024. Video (raamimata) hind 8 000

1