1972
Christel Alliku hoogne ja emotsionaalne maalilaad ning spontaanne värvikäsitlus väljendub isikupäraselt mõlemas tehnikas. Kuigi Alliku looming on ikka ja alati olnud inspireeritud loodustemaatikast, on seda väga keeruline žanriliselt piiritleda „maastikuks“ või „lillemaaliks“ – tema lähenemine balansseerib pigem tõepäraselt väljaloetava ja tunnetusliku piirimail. Loodus kui otsatu inspiratsiooniallikas pakub Allikule palju, rohkem kui enamusele meist. Maastikud ja lilled, mida on ju kujutatud lõputult, ei ole siin kaugeltki ammendunud teema. Selles veendub igaüks, kes võtab tema töödesse süveneda. Just isikupärane lähenemine on see, mis teeb loomingu huvitavaks ja eripalgeliseks ning Christel Allik julgeb olla isikupärane. Kunstnik saab luues tõukuda ikka ju vaid sellest, mis on kusagil olemas, reaalsena ümbritsevas või fantaasiana mõtetes. Ta saab välja pakkuda oma viisi maailma interpreteerimisel ja ergutada meid kaasa mõtlema, nägema, tundma ja kuulatama.