Gustav Raud (1902–1968) on üks neid kunstnikke, kelle loomingu vajalikkust mõõdetakse kogu kultuuri seisukohalt laiemalt. Ta ei olnud kunagi avangard-autor, kuid tema vaieldamatu professionaalsus, tundlik värvimeel ja plastiline vormitaju tõestavad, et just Raua-sugused kunstnikud suudavad kõige paremini üleval hoida ühe riigi kunstiajalugu. Häid eelduseid oli Raual ju mitmeid: temagi õppis 1920ndatel ja 1930ndatel „Pallases“, töötas dekoraatori ja õppejõuna, kuulus mitmesse organisatsiooni ning elu lõpupoole oli vabakutseline. Seega tegeles Raud kunstiga kogu oma elu, liikudes aja jooksul järjest sügavamale selle poole, mida ta pidas maalikunsti püsiväärtuseks. Tema meelismotiivid olid aga klassikalised: lihtsad objektid argisest reaalsusest, millele maalikunstnik võiks anda kunstilise väärtuse.