Teisipäeval, 28. novembril kell 18 avatakse Haus Galeriis Aleksei Shatunovi isiknäitus „Mere ääres“, kus kalda ja vee piir kulgeb Vahemere kuurortitest Lasnamäe paekallasteni.
Muinaslood ja muusika on detsembrikuusse otsekui loodud – viimane samm vana aasta lõpu suunas ja kingad vaikselt näpus, et astuda tantsiskledes uude. Raimond Valgre muusika on selleks tantsuks valmis.
Kolmapäeval, 6. detsembril algusega kell 19.00 toimub Haus Galeriis, Uus tn. 17 kontsert.
Raimond Valgre loomingut interpreteerib akordionil meie tunnustatuim ja virtuoosseim akordionist Henn Rebane, õhtut juhib Jüri Aarma. Kontserdiga esitleb Henn Rebane uut CD-plaati, kus Raimond Valger looming on saanud kuuldavaks vaid akordionil.
Neljapäeval, 9. novembril kell 18 avatakse Haus Galeriis Eesti Maalikunstnike Liidu traditsiooniline näitus, mis tänavu on pühendatud kunstiajaloole ja Haus Galerii juubelile.
"Kui ma pärast kahte aastat Barcelonas ringi nuuskimist koos Spotiga nina Haus galerii ukse vahelt sisse pistsin, võttis mind vastu Piia Ausman tuttavliku naeratusega: “Noh, tulete Spotiga minu juurde tööle jah?”
Mõtlemisruumile kohta justkui ei jäänud.
Tee siia majja on mul juba aastaid tuttav ja kuigi kaks aastat eemalolekut on ära lõhkunud igasuguse kontseptsiooni Tallinnast kui tuttavast kohast, siis Hausi ja minu suhe ei ole ajaga lagunenud.
Ja siin me oleme, hea soe, tuttav pesa, kus end ammu unustatud halli ja külma eest soojas hoida.
Teisipäeval, 24. oktoobril kell 18 avatakse Haus Galeriis Mauri Grossi näitus „Hüpnoos“. Mauri Grossi töövahendiks on seisundi nihkega fragmentaalsed õlimaalid ja detailide kaudu pildi sisse minek ja sinna heas mõttes kinni jäämine.
Pidulik vastuvõtt, juubelioksjon ja uus online kunstiprojekt
3. novembril tähistab Haus Galerii oma 20. tegevusaasta täitumist. Niisama vanaks võib pidada ka regulaarsete kunstioksjonite traditsiooni Eestis, millele Haus 1997. aastal aluse pani. Galerii jaoks on see sünnipäev märkimisväärne, mida tähistada armsate sõprade, kunstnike ja klientidega, kellega koos on siinseid kunstiprotsesse rikastatud ja liikumas hoitud.
Haus Galerii ootab juubelikülalisi reedel, 3. novembril igale tulijale sobivalt ajavahemikus 16.00 - 18.30.
Võtame rõõmsalt vastu õnnitlusi ja õnnitleme ka ise kõiki, kes on need pikad aastad meie kõrval olnud.
Päev lõpeb piduliku kunstioksjoniga, mis algab galerii ruumides Marko Reikopi juhtimisel kell 19.00. Oksjonile on oodatud eelnevalt registreeritud ostjad. Registreeruda saab ka vahetult enne enampakkumist kohapeal.
Haus Galeriis on kuni 21. oktoobrini avatud nimeka eesti hüperrealisti ja võrreldamatult isikupärase ning hinnatud kunstniku Miljard Kilgi maalide näitus. Sürreaalsed figuraalkompositsioonid pärinevad autori viimaste aastate loomingust, kandes mütoloogilis-religioosseid alatoone, avades tema natuuri sügavamaid ja isiklikemaid tahke. Miljard Kilgi tänane maailm asetub võrdselt nii vaataja sise- kui väliskaemustesse, justkui öeldes, et reaalsus on tegelikult just selline, milliseks me ta ise loome.
Aeg, mil Sirje Runge kunstimaailma astus, oli nii siis kui on ka nüüd väga tähenduslik, lummuslik. 60ndaid saatis teatud vabadusemeelsus, varjatud protest, peidetud iroonia valitsevate moraalinormide aadressil, salamisi seesuguse maailma kunstiveergudele sokutamine, mis oli taunitud - justkui vaid pisut erootikat, rohkem geomeetriat, näpukesega romantikat ja unistusi, asjalikult ajatut ja pretensioonitut. Nüüd, sellele ajale tagasi vaadates, läbi kunstiprisma, mis kaardistab ju suurelt öelduna – inimkonna emotsionaalset ajalugu – on pilgud muigel, sest nüüd näeme vabalt seda, mida tookord nähti varjatult.
Teisipäeval, 22. augustil kell 16 avatakse Haus Galeriis Sirje Runge personaalnäitus „Vana Veenus“, millega kaasneb väljapanek Runge kaasaegsete naiskunstnike varasemast loomeperioodist, ühise nimetajaga „Noor Veenus“.
Pildil: Sirje Runge. Vana Veenus. 2017. Digitrükk (fragment)
Kunst on olnud mõisainterjööride lahutamatu osa. Esindusfunktsiooni tõttu pidid härrastemajad olema luksuslikult sisustatud. Mõisnikud eksponeerisid arvukaid kunstiväärtuseid, mis pidi kõnelema omaniku jõukusest ja metseenlusest. Seinapinnad olid maalidega kaetud ning interjöörid taiestega ülekuhjatud. Külluslikult ornamentidega kaunistatud kuldraamidest võis leida esivanemate portreid ja maastikuvaateid. Valdav osa endisaegsest hiilgusest on tänaseks kadunud. Sellele vaatamata on mõisaansamblid ajaloolise pärandi tõttu säilitanud oma väärikuse.
Alates 5. juulist kuni 5. augustini on Lihula mõisas avatud Mall Nukke maalinäitus „Eesti mõisamaastikud“, mis on uuenduslik osa kultuslikust kontserdisarjast „Eesti mõisad 2017“. 27. juulil kell 17, tund enne esimese kontserdi algust toimub mõisas ka näitust tutvustav ringkäik koos kunstnikuga. Maalide müügiga toetatakse kontserdisarja viimast toimumispaika ehk Hummuli mõisakooli.
Teisipäeval, 20. juunil kell 17 avatakse Haus Galeriis soome kunstnike Raija Nokkala ja Katja Mesikämmeni ühisnäitus „Tähistamise aeg“, millega sobib sümboolselt tähistada nii Soome Vabariigi 100. juubelit, lähenevat südasuve kui ka elu üldiselt ja iga üksikut hetke selles. Naivistlikus võtmes värviküllast näitust täiendab eesti kunstnik Jüri Mildebergi teemakohane installatsioon.
Haus Galerii osaleb tavapäraselt koos teiste galeriidega 12.-18. juunil toimuval Tallinn Art Week'il. Kogu nädala jooksul on galeriis võimalus osa võtta August Künnapu näitusega "Assortii / Babylon" seotud publikumängust ja võita auhindu, 13. juunil kell 18 kohtuda kunstnikuga Tallinna Teisipäeva galeriiõhtu raames ning 17. juunil kell 12-20 näha tema töid Vabaduse Väljaku kunstipäeval.
Kaasaegse kunsti maailmas on Veneetsia biennaal üheks märksõnaks, mida teavad kõik. Esindatus biennaalil on justkui rahvuslik kohustus ja võimalus, nagu seda on olümpiamängud või Eurovisioon. See on maamärk, mille järgi mõõdetakse kunstniku ning tema esindatava riigi küpsust ja staatust.
Pean ausalt tunnistama, et see Baltimaade teema on mulle alati intriige ja küsimusi tekitanud. Eesti, Läti, Leedu!? Heanaaberlik ühisosa Balti merest. Geograafiline lähedus, mitmes mõttes jagatud turg, iga riigi pealinnades nähtavalt samade ettevõttete harud ja kaubandusketid. Ühised arutelud, võimalikud jagatud majandus- ja kultuuriplatvormid, paralleelsed kontserdid ja ka mõned näitused. Ometi näib, et emotsionaalselt seisab igaüks omaette.
Kunst ja kõrts on mitmes mõttes olnud seotud läbi aegade. Kõrtsid, restoranid, kohvikud on olnud suhtluspaigad, kokkusaamise kohad, meeleolu loojad, kus nii mitmedki kunstnikud, kirjanikud ja muusikud on oma põhimõtete eest seisnud, ideid lennutanud ja kaaskõnelejaid leidnud.
8.–11. juunil Vilniuses toimuval kaasaegse kunsti messil ArtVilnius osalevad Eestist Okapi Galerii, Haus Galerii, Eesti Fotokunstnike Ühendus (Foku) ja Eesti kaasaegset kunsti vahendav keskkond Noar.
Kuu aega tagasi joonistas Marko Mäetamm, inspireerituna ilmselt Julian Semjonovist, koomiksi teemal „Seitseteist kevadist hetke“, kus üheks hetkeks teiste seas oli „tulistamine Londonis“. Võib õnneks siiski tõdeda, et ühendkuningriikide pealinn pakub ka teistsuguseid hetki, hetki keset kunsti. Kui kuulide eest tuleb pageda, siis kunst on see, mis tihti just pagemise kiuste kevadiselt õide puhkeb.
Pildil: Meriliis Rinne oma stuudios Londonis. Foto: David McConaghy
Teisipäeval, 9. mail kell 18 avatakse Haus Galeriis August Künnapu maalinäitus „Assortii / Babylon“, mis maitseb kevadiselt värskelt. Sortiment sisaldab värvikaid karaktereid, nii loomi kui inimesi.
Reedel, 21. aprillil toimunud Haus Galerii kunstiklassika oksjonil müüdi teiste teoste hulgas ka Amandus Adamsoni pronksskulptuur „Tšempion“, mis tähendab kaua kadunud kultuuriväärtusliku kuju tagasi toomist ja jäämist Eestisse. Haamrihinnaks kujunenud 57 200 eurot on ühtlasi Haus Galerii kroonijärgse aja oksjonimüügirekord.
Fotograaf Tõnu Noorits on hea näide pühendumisest fotograafiale. Oma tööde ja kunstiliste saavutustega veenab Noorits meid fotokunsti vaatama päriselt. Nägema selle esteetilisi võimalusi sügavama sõnumi edasiandmisel kui lihtsalt ajahetke jäädvustus. Noorits on tegelenud fotoga väga laias teemaringis ja põhjalikult. Esile võib tuua tema lavastusliku foto, mis on ühtaegu nii spontaanne kui ka organiseeritud.
Pildil: Tõnu Noorits. Väike rattur. 1983 - 1984. Analoogfoto. FIAP - kuldmedali võitnud töö Haus Galerii kevadoksjonil
Raivo Korstnik (1932–1992) on eesti kunstis kindlasti omaette fenomen. Just nimelt „oma ette“, sest ühest küljest oli ta kunstiringkondades tuntud ja lugupeetud, samas aga võib neid näituseid, kus ta oma eluajal esines, ühe käe näppudel kokku lugeda. Lõpetanud 1957. aastal ERKI, tegutses ta oma loomingu kõrvalt õige mitmel alal, mis aga kõik servapidi kunstiga seotud (kas siis kunstnikuna ETV-s või Tallinna kinostuudios), kuid kindlasti oli kõige olulisem tema jaoks tegevus õppejõuna (Tallinna Kultuuriülikool, TPedI ja ERKI) ja seda kuni surmani. Tema kõige viljakamaks loomeperioodiks olid kahtlemata 1960ndad, mil ta arendas välja ka oma ainulaadse kunstnikukäekirja.
Pildil: Raivo Korstnik „Punane Kunda“, õli, papp, 1961
Paul Burman (1888–1934), Karl Burman seeniori vend, ammutas kunstiharidust nii mitmest ja erinevast allikast, et sellest oleks piisanud mitmele inimesele. Peale Tallinna (tol ajal küll Peetri) Reaalkooli lõpetamist tudeeris ta Ants Laikmaa ateljeekoolis, võttis tunde Peterburi Kunstide Akadeemias professor Roubaud’ loomamaaliklassis ning täiendas ennast ka veel Moskvas, Riias ja Pariisis. Süvenedes tema loomingusse võib leida sealt jälgi ja märke kõigist neist koolidest kogutud õpetustest, kuid eelkõige näeb siiski ainulaadse maailmamärkamisega kunstniku ülestähendusi oma muljetest ja läbielamistest. Sõltumata teose teemast on talle omane tundlik, ent samas jõuline pintslikiri ning kunstiteadlased on teda nimetanud nii Eesti esimeseks impressionistiks kui ka animalistiks.
Pildil: Paul Burman „Maastik kalamehega“, õli, papp, 1910ndad
Kunstiäri üks selgem ja loetavam töövahend on kunstioksjon. Ja oksjoneid toimub tänaseks kunstimaailmas rohkem kui me arvata oskame. Neist on saanud enamlevinud ja kindlaim kunsti müümise ja ostmise võimalus.
Pildil: Gerhard Richteri „Abstraktes Bild“ Sotheby’s oksjonil. Foto: Sotheby’s