Ilse Raidi maal on huvitav näide ühest detailirikkalt kujutatud ülikooli loengust ja selle sisekliimast, ilmselt 1940ndate aastate lõpus, mil autor, enne Eestist lõplikult lahkumist veel ka näitustel esines. Abstraktsete karakterite asemel on Ilse Raid siin maalinud õppejõudu ja tudengeid. Nende tegevus ei ole ebamäärane, vaid selge intellektuaalne pingutus. Säärane lugu viitab küll ajastu kohustuslikele teemasättimistele, ent teiselt kõneleb ka tollaste noorte teaduse ambitsioonidest, tuues kunsti uut laadi ja edasipürgiva inimese tüpaaži.