See maal on Andrei Jegorovi loomingus silmapaistval kohal, näidates kunstnikku äärmiselt detailirohke ja oskusliku ruumikäsitleja ning meeleolu loojana - majake mattub taimedesse, mille lehestiku mitmekesisus, sügisküpsete toonide varieeruvus ja väänkasvude sõrestik moodustavad romantiliselt küllusliku struktuuri. Autor pöörab siin harukordselt palju tähelepanu nüanssidele, samas kui Niguliste kiriku mastaapsust rõhutab ta maali vertikaalse formaadi ja taevasse sirutuv kompositsiooniga.