Lae alla ja täida manuses olev registreerimisvorm ning saada see e-posti aadressile haus@haus.ee. Palun võtke meiega küsimuste korral ühendust.
.png)
Sigrid Uiga aktis on veel pallaslikku nostalgiat, kuigi aasta, mil töö valmis, jääb juba sügavasse nõukogude aega. Teos on maalitud pehmetes, impressionistlikes toonides, kus akt sulandub maalifooni, kandes oma olekus diskreetselt võluvat vaoshoitust. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Aili Vint oli 1960ndatel aastatel üks eesti kunsti julgemaid ja intrigeerivamaid naisautoreid. Vaade tema teose "Mimoos" südamikku põimib ühte nii aja ja uued vormiotsingud kui ka sidusad tundekogemused. Teskti autor ja lugenud Piia Ausman. Teose filmiline tõlgendus - Nando Grancelli.
Konstantin Süvalo haruldane ja meisterlik Pühajärve vaade 1919. aastast, mis on esitletud Haus Galerii 2022 kevadoksjoni kollektsioonis. Siiani on kunstiajaloost hästi teada 1920. aastal valminud sama kompositsooniga teos, mis asub Kunstimuuseumis ja mida on nimetatud neoimpressionismi kõige puhtamaks näiteks Eesti kunstis. Pühajärv on kahtlemata Konstantin Süvalo olulisemaid maale, millel on märkimisväärne koht ka laiemalt Eesti kunstiloos. Tekst kunstiloolane Eero Epner, loeb Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Töötava ja aktiivse inimese kujutamise sagedus kunstis on loogiline, kuna aktiivsuses on alati ka dramaatika, dramaturgia, pinge ja pingutus. Lõõgastuva inimese maalimine nõuab seevastu hoopis teistsugust tähelepanu, filosoofilist vaatnurka, kus peab jälgima rahu. Tegemise asemel on nüüd maali huviobjektiks mittemidagitegemine, mis pakub kunstnikele hoopis uusi väljakutseid.
Teos Haus Galerii varasema kunstiperioodi oksjonilt, mis kujutab Nikolai Kulli ennast 1921. aastal, ajal, mil ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. Kunstnikud olid tihti omaenese kõige käepärasemad modellid, Kull on end sellel portreel maalinud noore ja šikina, pannes vaatajat täna tundma tema ajastu ja püüdluste hõngu.
Teatraalne ballistseen, mida Johannes Greenberg on kujutanud 1940ndatel aastatel elavdab realistliku ent hoogsalt abstraktse värvikäsitlusega loodud figuuride piduliku seltskonna, kellega kaasa tantsida. Töö pärineb Haus Galerii 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Teose filmiline tõlgendus - Nando Grancelli. Teksti autor Eero Epner, loeb Piia Ausman.
Teos Roman Nymani varasest ja harvaesinevast loomepärandist, perioodist, mil Eesti kunstnikud hakkasid kogema tollase moodsa maailma kunstisuundi ja neid läbi oma tööde interpreteerima: reisiti, vaadeldi, süveneti ja loodi - ning loodi stiilselt. Hispaania on eesti kunstniku pilgus saanud eksootiliseks valguse mängude võimaluseks. Tekst kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Lillede maalimine ei tähenda sugugi alati nende natüürmortidesse sättimist. Lilled on äratanud kunstnike tähelepanu nii vaasi panduna kui vabas looduses, nii kimpudena kui juhuslikemates seostes. Lilli imetletakse kas nende välise vormi ja värvirikkuse pärast või siis kannavad nad sügavamaid sümboolseid tähendusi. Kuidas ka ei oleks, Eesti kunstiajaloos on lillemaalil alati olnud oma koht ning vähe on vanemas kunstiloos neid autoreid, kes lilli ei oleks maalinud.
Henn Roode lamav akt 1964. aastast on kogenud kunstniku otsinguline ja maaliuuenduslik teos, kus värvid põrkuvad ja põimuvad luues kerge ja fragmentja struktuuriga teose. Teos on mitmekihiline kandes nii ajastu uuenduslikke kui ka autori enda andekaid ja sisulisi sõnavõtte tollases maalikunstis. Henn Roode oli üks isikupäraseima käekirja autoreid, kes suutis oma loojajoone säilitada vaatamata nõukogude repressioonidele ja vangilaagrile ning rasketele kohanemistele eluga.
Sõjajärgne Tartu on oma suvises rütmis. Emajõgigi aktiivses kasutuses ja ülikooli sadamakai ääres loksuvad ootavalt paadid. Töö pärineb Haus Galerii kevadoksjoni 2021 kollektsioonist. Teose filmiline tõlgendus Nando Grancelli. Tekst Eero Epner, loeb Piia Ausman.
Kuressaarest pärit Eerik Haamer jõudis oma loomingus üpris orgaaniliselt mere ja eriti kalurite elu kujutamiseni. Pärast sõda valmisid tal Rootsis mitmed rannaelu ainelised maalid. Siin on meredramaatika asendunud äärmiselt kütkestava, õrnalt lüürilise nägemusega linnakesest põhjamaiste kaljude vahel. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Värvi kõrval on maalikunstnike jaoks alati olnud oluliseks kujutamisobjektiks valgus. Õigemini polegi tegemist objektiga, sest valgusele on kõige raskem näppu peale panna. Me tunneme maalipinnal ära värvid ja pintslitõmbed, oskame kirjeldada kompositsiooni ja motiivistikku, kuid valguse analüüsimine on tunduvalt keerulisem. Sageli ei näita kunstnikud valguse allikat, see imbub värvidesse ja esemetesse, on ebamäärane ja ometi totaalne. Kuigi tabamatu, defineerib valgus sageli kogu maali atmosfääri.
Teos abstraktstsete figuuridega pärineb 1958. aastast ning on 25. aastase kunstniku teos, mis on valminud Rootsis, kuhu ta lapsena põgenes. Maal kannab kubismi järlelainetuse uuenduslikku joont. Vitraažilik vorm ja vertikaalne formaat loovad teatud pühaliku pildi perekonnast, mille keskmes on sel korral naine.
Elmar Kits oli läbi kümnendite Eesti kunsti juhtfiguure, kelle energeetikas ja vaimus liikusid nii tema eakaaslased kolleegid, kui ka õpilased. Kitse maalijavabadus on tehniliselt imetlusväärne. Just tema puhul saame rääkida tihti impressionismist selle klassikalises mõistes, mil kunstnik vaimustub atmosfääri maalimise võimalusest nagu sellelgi maalil jõega. Teksti autor kunstiloolane Eero Epner, loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Teos Haus Galerii vanema kunsti klassika oksjonivalikust 2022 aastal. Suuremõõtmeline töö, mis kuulub Lepo Mikko 1960ndate loomingu paremikku, iseloomustades aega nõukogude kunstis, mil tuli maalida uuenduslikult ja kujutada progressi. Elu läheb edasi. Majad kerkivad. Enam paremaks minna ei saa. Filmikunstnik Nando Grancelli, kuraator ja lugenud Piia Ausman.
Haus Galerii esitleb siinkohal Richard Uutmaa 1960ndate aastate üht silmatorkavamat teost, mille inspiratsiooniks on olnud Puise rand. Mastaapse formaadiga 120 x 180 cm, eepiline teos kujutab rannaküla elu, siduses looduse ja inimese ühtseks tervikuks. Mereelu maalijana tuntud ja tunnustatud Uutmaa on loonud siin suurejoonelise inimese ja looduse teemalise üldistuse.
Ilus impressioon 1936. aasta koduselt karjamaalt, värvilised lehmad, kollased, punased ja sinine karjus, kõlab nagu tollane muinasjutt kunstnik Juhan Püttsepa haruldasest varasest loomingust. Töö pärineb Haus Galerii 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Teose filmiline tõlgendus Nando Grancelli. Teksti autor ja loeb Piia Ausman.
Teos söömaaega koos veetva paariga on valminud Endel Kõksi paguluse perioodil, mil ta asus uurima kaasaegseid kunstivoolusid. Töös on intrigeerivalt koos elemente, mis viitavad selle filosoofilise taustale. Leivaviil ning laual lebavad kalad on religioosse laetusega, naisefiguur kannab hoolimise, andmise ja lohutamise märgistikku. Autor seob kaasaegse vormikõne, arhailise teemaga.
Märt Bormeister on siin maalinud Kihnu talu 1950ndatel aastatel, ajal, mil saared kandsid veel kunagise Eesti nostalgiat ja arhailisust, mida kunstnikud omal moel romantiseerisid. Valguselaik läbi väikese akna madala laega toa põrandalaudadel. Tekst Eero Epner, lugenud kuraator Piia Ausman, filmiline teostus Nando Grancelli.
Uutmaa maalis ka lilli, mitte niivõrd teadaolevalt, kui meresid, ent ometi olid need tema loomingut saatmas alati, justkui sooviga tasakaalustada põhjamaiste merede dramaatilisi meeleolusid millegi südamliku ja soojaga. Kunstnik eelistas põllulilli, nii ka see imeline impressionistlikus maalilaadis valminud kompositsioon kullerkuppudega. Teksti autor ja loeb kuraator Piia Ausman, režissöör Nando Grancelli.
Evald Okas jäädvustas oma reisid graafikaloomingusse. Jaapan oli tema jaoks eksootiline ja võluv. Jaapanlanna on siin nii kultuuriline märk kui ka kunstniku isiklik kogemus, andes edasi modelli suletud olemust. Töö pärineb Haus Galerii 2021 kevadoksjoni kollektsioonist. Teose filmiline tõlgendus - Nando Grancelli. Teksti autor Eero Epner, loeb Piia Ausman.
Henn Roode ajastuhõnguline maal sookuivatajatega, tegeleb küll nõukogude tööinimese teemaga, ent on kaugel tollastest kohustuslikest normidest. Kunstniku maalimislaad on ebakonventsionaalne, pooleldi väljamaalitud näod vaatavad otse ja inimlikult vaatajat - nappide ja lakooniliste vahenditega on Roode toonud teosele oma allteksti.
Olga Terri teos Mees labidaga, 1940ndatest aastatest on mõtlema panev kompositsioon inimlikust üksindusest maa, töö ja iseendaga. Greenbergilik sissekaemine ühte ajastupsühholoogilisse situatsiooni, mille melanhoolia on hüpnootiline.