Kunstifilmid

MONUMENTAALNE - MURKA JA LAURENTSIUS

Podcast on valminud 2024 aasta veebruaris Haus Galeriis toimunud näituse Monumentaalne, ainetel. Galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman vestleb Maarit Murka ja Lauri Sillaku/Laurentsiusega suureformaadiliste maalide tegemise väljakutsest ning kunstnikuks olemisest laiemalt. Intrigeeriv kuulamine ja vaatamine toob välja nii mõnedki lood ja juhtumised, mis mõlemal kunstnikul on oma töös suurte maalide valmimisel ette tulnud. Videopodcasti autor: Creative Director/ Filmmaker Nando Grancelli.

TIISER - MONUMENTAALNE MAARIT MURKA

Lõik videopodcastist kust suureformaadilisest maalikunstist kõnelevad kunstnik Maarit Murka ning Lauri Sillak. Podcasti juhib kuraator Piia Ausman. Maarit Murka on kunstnik, kes töötab erinevate maaliseeriatega ning kelle teostele on omane kasvada läbi formaatide. Haus Galerii näitusel Monumentaalne on Murka esindatud ühe oma suurima teosega 260 x 135 cm, mille ainetel kunstnik siinkohal mõtiskleb. Autor: creative director/ filmmaker Nando Grancelli. 

NÄITUSE TREILER - MONUMENTAALNE

Haus Galerii näitus toob vaatluse alla maalide formaadi, eksponeerides kontrasti printsiibil lähestikku suure- ja väikeseformaadilisi maale. Formaatidega mängimine loob arusaamu ruumi võimalustest, mida maal rõhutab ja esile toob. Näitus kaasab 18 kunstniku teoseid. Treileris kõnelevad näituse kuraator Piia Ausman ning ekspositsiooni suurimate formaatide autorid Maarit Murka ja Lauri Sillak. Autor: creative director/ filmmaker Nando Grancelli. 

TIISER - MONUMENTAALNE LAURENTSIUS

Lõik videopodcastist kust suureformaadilisest maalikunstist kõnelevad kunstnik Maarit Murka ning Lauri Sillak/ Laurentsius. Podcasti juhib kuraator Piia Ausman. Lauri Sillak on kunstnike, kelle loomingus kombineeruvad vanameisterlik maalitehnika ning kaasaegse maailma rütmid ja mõtted. Sillaku jaoks on formaadil tema kunstis oluline roll, eriti mastaapsel formaadil. Haus Galerii näitusel Monumentaalne on Laurentsius esindatud teosega, mille mõõdud on 195 x 195 cm. Sillak mõtiskleb siinkohal oma maali ainetel. Autor: creative director/ filmmaker Nando Grancelli. 

VIDEO PODCAST - HAUS SÜGISOKSJON 2023. Eero Epner ja Piia Ausman

Haus Galerii 2023. aasta sügisoksjoni teostekollektsiooni ainetel on valminud video podcast, kus kunstiloolase Eero Epneriga vestleb Haus Galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman. Podcast pakub oksjoniteoste näitel hariduslikku sissevaadet eesti kunstiajaloo erinevatesse peatükkidesse, teemadesse ja olulisematesse ilmingutesse ning kõneleb ka ajaloosündmuste mõjust kunstile. Peatume autoritel 20. sajandi algusest kuni selle viimaste kümnenditeni. Podcasti kõnelusi illustreerivad meeleolukalt filmitud teosed ja muusikaline kujundus. Režii ja teostus Nando Grancelli. Vaata lisaks katalooge

VIDEO PODCAST - ARNO ARRAK - SULANDUMISED

Kunstnik Jüri Arraku poja Arno Arrakuga vestleb Haus Galerii kuraator Piia Ausman. Podcast on salvestatud 2023 aastal Haus Galeriis toimunud Arno Arraku akvarellmaalide näituse ja kontserdi raames. Arno Arrak osaleb muusikalises improvisatsioonigrupis Tunnetusüksus. Kunst, muusika ja intellektuaalsed väärtused on põimunud tema elu ja loominguga läbi aastate, milles ka Arno isa Jüri olulist mõjutajarolli mängis. Arno kõneleb omaenese tänasest ja möödanikust, elust kunstikuna USA-ja tagasipöörumisest. Videpodcasti on teostanud filmitegija ja loovjuht Nando Grancelli.

VIDEO PODCAST - Piia Ausman ja Heie Treier.

Haus Galerii 2023 SÜGISOKSJONI graafika kollektsiooni ainetel kõnelevad Haus Galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman ja  Heie Marie Treier, kogenud kunstiloolane, õppejõud ja staažikas kunsti ajakirjanik, kes on koostanud sel sügisel meie graafikaoksjoni teoseid tutvustavad lood ning kõneleb oma vaatenurkadest oksjoniteostele. Filmiline teostus Nando Grancelli. Lisaks www.haus.ee

VIDEO PODCAST - 2023 KEVADOKSJONI AINETEL - VESTLEVAD PIIA AUSMAN JA EERO EPNER

Haus Galerii kevadoksjonite raames on kunst orbiidil mitmeti. Oksjoniteoste näitus ja oksjonite protsess tervikuna loob ajendeid kõneleda kunstist pikemalt ja põhjalikumalt. 

Nii kutsumegi teid täna kuulama ja vaatama hiljuti salvestatud video podcasti Haus Galeriis, kus kunstist ja kunstituru seisunditest, kunsti hindadest ja kunsti suhtumistest aga ka lõiguti oksjoniteostest kõnelevad galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman ning külalisena kunstiloolane Eero Epner.

VIDEO PODCAST - 2023 KEVADOKSJONI AINETEL VESTLEVAD PIIA AUSMAN JA HEIE MARIE TREIER

Haus Galerii on jäädvustamas 2023.aasta kevadoksjonitel esitletud kunsti ja kunstiajalugu laiemalt. Oleme salvestanud galerii ruumides video podcasti kunstiloolase, tuntud kunstiajakirjaniku ja - kriitiku ning õppejõu Heie Marie Treieriga. Kõneleme selle perioodi kunsti suundadest ja detailidest, mis on valminud peale murrangulist 1966. aastat, kaasates ka arvukalt filmivaateid kunstiteostele oksjoni kollektsioonist. Külalisega vestleb Haus Galerii asutaja ja kuraator Piia Ausman. Video podcasti loovjuht ja teostus Nando Grancelli.

PODCAST - KOHA MÄLU - VESTLEVAD PIIA AUSMAN JA JAAN ELKEN

Maalikunstnik Jaan Elkeniga vestleb Haus Galerii kuraator Piia Ausman. 

Jaan Elkenit võib pidada eesti moodsa kunsti klassikuks. Tema teos "Vitriin" 1980, osales edukalt Haus galerii 2020. aasta kunstiklassika sügisoksjonil, mille podcast jäädvustas. Elkeni sammud kunstis olid tähendusrikkad juba 1980ndatel ja -90ndatel aastatel. Mitmed Elkeni teosed on saanud märgilisteks, peegeldades aegu ja suhtumisi. Haus Galeriis toimunud Jaan Elkeni näitus "Koha mälu III", ajendas lähemalt rääkima kaasaegsest ja abstraktsest kunstist ning sellest, mis inspireerib. Podcasti autor Nando Grancelli (Haus Films). 

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Johannes Einsild. Vaade Pühajärvele. 1917

Johannes Einsildi töö väljailmumine on üks viimaste aastate tähtsamaid leide vanemas kunstiajaloos. Eesti muuseumites on siiani vaid kolm Johannes Einsildi maali (kaks Tartus ja üks Narvas), mis kõik kujutavad sarnasel ekspressiivsel ja dramaatilisel moel järvemaastikku. Juugendlikult voolavad vormid, üle taeva rulluvad pilved, nurgelisuse asendamine padjalikult pehmete üleminekutega on Einsildi eripärase maalimislaadi tunnusmärgid, millest on aga sedavõrd vähe säilinud, et iga uus maal on tõeline avastus.

KUNST KUI ALTERNATIIVNE INVESTEERIMISKLASS

Eesti kunstimaastikul on käes sügisoksjonite hooaeg, mis muudab aktuaalseks kunsti investeerimise teemad, kuidas alustada, kuidas investeerimisväärtusega kunstis orienteeruda, kust osta, millises hinnaklassis jms. Kõigi nende küsimuste selgitamiseks ja kunsti, kui investeerimisklassi tekke ja tagamaade avamiseks, korraldas Haus Galerii vestlusõhtu galerii asutaja ja kuraatori Piia Ausmaniga. Ausmanil on Eesti kunstiturul staažikaim reaalne kunstimüügi kogemus, olles algatanud siinse kunstioksjonite traditooni ja korraldanud eesti kunsti oksjoneid juba enam kui veerand sajandit. Tundes turgu ja nii erineva fookusega kunstihuvilisi, oskab Ausman avada antud teemat igakülgselt ka neile, kes on kunstist seni kaugel olnud. Haus Galeriis on samaaegselt avatud sügisoksjoni kollektsioonide näitused, kus olevad teosed pakuvad kunstiinvesteeringu vestlusele lisaks illustreerivat materjali.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Ado Vabbe. Suvine maastik. 1940ndad

Ado Vabbe lummav impressioon ühest monet'likult lihtsast maastikumotiivist kütkestab oma hoogsa, emotsionaalse ja dünaamilise maalitehnikaga. Suureformaadiline teos on oluline lisandus Vabbe haruldasele 1940ndate loomingule. Meisterliku improviseerijana on kunstnik lähtunud realistlikust motiivist, pidades oluliseks pintslilöökide rütmi, millega ühe hetke emotsiooni rõhutada, kus just tehnika ja värvide kõrvutused omandavad iseseisva loomingulise väärtuse.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Julius von Klever. Öine pargivaade. 1919

Julius von Klever on üks mõjukamaid Eestis sündinud kunstnikke. 19. sajandi keskpaigas tegi ta Peterburis peadpööritavat karjääri, omades järgijaid ja populaarsust üle Euroopa. Suur osa Kleveri maastikest on inspireeritud südamelähedaselt tuttavast Eestist. Varjamatult romantiline maalija lõi vaatajale illusioon täiuslikust harmooniast ning tundeid täis elust. Romantiline lähenemine oli üks Kleveri laia edukuse võtmetest, ent mitte üksnes, teda tunti kui meisterliku koloriiditajuga kunstnikku, kelle toon toonides maalikõla oli sügav ja mitmekülgne.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Andrei Jegorov. Vaade Niguliste kirikule. 1920ndad

See maal on Andrei Jegorovi loomingus silmapaistval kohal, näidates kunstnikku äärmiselt detailirohke ja oskusliku ruumikäsitleja ning meeleolu loojana - majake mattub taimedesse, mille lehestiku mitmekesisus, sügisküpsete toonide varieeruvus ja väänkasvude sõrestik moodustavad romantiliselt küllusliku struktuuri. Autor pöörab siin harukordselt palju tähelepanu nüanssidele, samas kui Niguliste kiriku mastaapsust rõhutab ta maali vertikaalse formaadi ja taevasse sirutuv kompositsiooniga.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Efraim Allsalu. Natüürmort. 1979

Efraim Allsalu tegeles leiutamisega, isikupärase maalistruktuuriga. Siin eksperimenteerib ta materjaliga, maalides puitlaastplaadile, mille isepärasus teda võlus. Nii lisab autor teose realistlikule, õhulisele atmosfäärile moodsaid kihistusi. Suuremõõtmeline natüürmort, mis on igati läbimõeldud ning kooskõlad avastatud, kannab Allsalu otsiva kunstnikunatuuri parimaid külgi.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Karl Herman. Suitsetava mehe portree. 1944

Kunstnik, Karl Herman õppis 1920ndatel aastatel Riigi Kunsttööstuskoolis, täiendades end hiljem Prantsusmaal. 1930ndatel leidis ta tunnustust just portreemaalijana, kujutades nii Konstantin Pätsi kui mitmeid teisi ühiskonna eliiti kuuluvaid tegelasi, saades ka rahvusvahelisi tellimusi. Siin maalib tunnustatud kunstiõppejõud šikki ja läänelikku meest, valides hoogsalt ja üldistava lähenemisnurga, luues portree mitte niivõrd konkreetsest inimesest, vaid ühest ajastu rütme nautivast inimtüübist.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Ilse Raid. Keemiatund. 1940ndad

Ilse Raidi maal on huvitav näide ühest detailirikkalt kujutatud ülikooli loengust ja selle sisekliimast, ilmselt 1940ndate aastate lõpus, mil autor, enne Eestist lõplikult lahkumist veel ka näitustel esines. Abstraktsete karakterite asemel on Ilse Raid siin maalinud õppejõudu ja tudengeid. Nende tegevus ei ole ebamäärane, vaid selge intellektuaalne pingutus. Säärane lugu viitab küll ajastu kohustuslikele teemasättimistele, ent teiselt kõneleb ka tollaste noorte teaduse ambitsioonidest, tuues kunsti uut laadi ja edasipürgiva inimese tüpaaži.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Kristjan Teder. Tarbekunstnik Mari Räägu portree. 1960

Kristjan Teder maalis mitmeid portreesid, millest käesolev on tema viimaseid. Tederist kuus aastat noorem Mari Rääk võis olla tema isiklik sõber. Siiski ei ole Teder süvenenud konkreetse inimese kujutamisse, vaid meeleolu edasiandmisesse. Jõuliste kollaste ja punaste vahel joonistub välja interjöör ja ridamisi esemeid kui mälestusi ühest süvenenud hetkest. Kunstnik portreteerib siin nii isikut kui teda ümbritsevat aega ja ruumi korraga.

EESTI KUNSTI SÜGISOKSJON 2023. Ferdi Sannamees. Lamav naine. 1927

Lamava alasti naise motiivi kordas Eesti 1920ndate üks silmatorkavamaid skulptoreid Ferdi Sannamees mitmel korral, kuid kõige silmatorkavamaks loetakse käesolevat 1927. aastal valminud pronksist valatud naisefiguuri. Sellest tehti omal ajal isegi ridamisi keraamilisi koopiaid. Selle, Ferdi Sannamehe loomingu ühe kõige olulisema teose motiiv on üllatav. Pallasse kooliga skulptorid ei kujutanud peaaegu kunagi erootilist akti, mida Sannamees 1927. aastal ometi tegi. Teos on dünaamiline, kätkedes emotsionaalset pinget ja plastilisust. Tunded, mis lamavat naist puudutavad, on peidetud. Kunstnik on jätnud olukorra vaatajale tõlgendada. Rõõm? Kurbus? Unustus?

1 2 3 4 5 6 7 8