Peet Aren „Istuv daam“, 1927, kuivnõel


Peet Aren (1889 – 1970) sai oma kunstihariduse Peterburi Kunstiakadeemias (1908 – 1913) kus tema õppejõududeks olid teiste seas sellised legendaarsed tegelased nagu Nikolai Roerich ja Ivan Bilibin. Sellises loomingulistest ideedest tulvil keskkonnas sukeldus ta niivõrd ahnelt maali- ja graafikaõpingutesse, et juba 1909. aastal osales ta Tartus II Eesti kunstinäitusel. Usinast tööst ja suurest andekusest kõneleb ka kunstiakadeemia lõpetamine kuldaurahaga. Õpinguaastatele järgnesid seiklusrikkad ajad, mil ta reisis mööda Euroopat, langes I Maailmasõjale jalgu jäädes Saksamaal sõjavangi, kust pääses kopsuhaigust teeseldes kodumaale, osales Vabadussõjas ja asus noores Eesti Vabariigis tööle Riikliku Kunsttööstuskooli õpetajana, luues samal ajal raamatuillustratsioone, teatridekoratsioone ja ohtralt imelisi maale ning joonistusi.
Hetkel aga näeme me enda ees ühte tema graafilist lehte, mille valmimise ajal oli Peet Aren kunstikool Pallase maali ja graafika õppejõud. See oli aeg, mil tema loomingust hakkasid kaduma ekspressionismi mõjud ning asemele tulid pigem viited art deco´le. „Istuv daam“ võlub oma rahu ja siirusega, joonte rütm, varjutused ja heleda ning tumeda vahel asuvad rõhud annavad edasi ruumis valitsenud meeleolu. Pildil kujutatud daam võiks olla vabalt meist kellegi vanaema, ehk on temast mõnes albumis veel fotosidki – vesilained, veidra kujuga kübar, geomeetriliste lõigetega kleidid ja jakid ning aeg, kus kõik oli veel ees.