Kunstimesse peetakse üle maailma arvukalt. Need on kohad, kus galeriid ja kunstnikud end nö. ühisele müügiväljale seavad. Esile tõusevad rahvusvahelised ja väärikaimad, kõige ehedamas tähenduses parimad galeriid, parimad kunstnikud, parimad spetsialistid. Messidel esitletakse ja müüakse kunsti, kõneldakse kunstist, organiseeritakse vestlusi ja loenguid sellest, mis hetkel päevakorras, vahetatakse professionaalseid kogemusi. Kunstimessid on sisukad, paljut korraga haaravad ja visuaalselt väga kaunid ettevõtmised, eriti suurimad neist. Kunst ise on messide suurepäraseim dekoor.

Brafa kunstimess on üks vanimaid ja prestiižikamaid

Büsselis peetakse BRAFA kunstimessi juba 1956. aastast. See on kuulus oma kõrge kunstikvaliteedi poolest, esindades nii antiiki, modernset kui ka kaasaegset kunsti. BRAFA toimub iga aasta jaanuari viimasel kümnel päeval ning on Belgia, aga ka terve kunstimaailma üks suurimaid sündmusi. Käesoleval aastal oli messi patrooniks Belgia kuninganna Paola.

Sel aastal osales messil 132 nimekat galeriid peamiselt Belgiast, Prantsusmaalt aga ka Hispaaniast, Šveitsist, Inglismaalt, Saksamaalt ja mujalt. Neist vaid 12 olid uued tulijad. Messile galeriina pääseda ei ole lihtne, see nõuab tõestatud mainet, ka tuntud ja staažikad osalejad peavad igal aastal koos uute tulijatega läbima nö. kvaliteedikontrolli. Arvestades, et suurem osa messil esindatud kunsti on investeeringuväärtusega kunstiajaloo pärand, annab messi kunstikomisjon garantii ka teoste autentsusele. Juhuslikke valikuid ei ole.

Valdavalt on BRAFA-l eksponeeritud kujutav kunst läbi aegade, alustades flaami, saksa, prantsuse ja itaalia vanadest meistritest, liikudes edasi modernse kunsti nimekaimate autoriteni ja puudutades põgusalt ka kaasaega. Tugev on tarbekunsti valik. Euroopa tipp-käsitöö kõrval näeb ka vana-Egiptuse, Jaapani, Hiina, Aafrika skulptuuri ja arheoloogilisi kunstiobjekte. Mõistagi on alati esindatud Euroopa graatsiliseim ja efektseim kunstisuund art deco - juveelid, aksessuaarid, mööbel ja disainobjektid. Mess on mitmekesine ja emotsiooniderohke jalutuskäik ühe päevaga läbi Euroopa kunsti ajaloo ehk väga lihtsustatult – Brueghel, Rubens, Renoir, Manet, Magritte, Ernst, Klimt, Delvaux, Hirst jne.

Milleks kunstimessid?

BRAFA kunstimessi juhatuse esimees Harold t’Kint on öelnud lihtsalt ent selgelt: “Kunstimessid nagu BRAFA peegeldavad kunstiturgu ja selle suundumusi, kuid nad ei loo neid. Mis tähendab, et me peamiselt hoiame silma turul ja pakume võimalust analüüsida selle pakkumist ja nõudlust.” Kunstimessid on turu indikaatorid, seda kinnitavad üksmeelselt ka kunstidiilerid. Messid on diilerite ja galeristide enda näitamise kohad, seal manifesteeritakse oma mõjuvõimsat kohalolu kunstimaailmas, testides publiku maitset ja hinnatundlikkust. Need on peened mängulavad, eriti sellised nagu BRAFA Belgias või ka TEFAF Hollandis, mis koondavad just maailma kunstiajaloo klassikat, tuntud nimesid. Kaasaegsete kunstimesside parnass on hoopis teine, boheemlikum, väljakutsuvam, eksperimenteerivam, aga ka egotsentrilisem ja esteetiliselt eklektilisem.

Mina eelistan subjektiivselt kunsti läbilõikelisi messe, seda kui üks ruum eksponeerib enamat, võimaldades ühest ajastust ja stiilist teise astuda, luua eksistentsiaalseid sildu iseenda ja maailma vahel. Mainitud TEFAF Hollandis on BRAFA kunstimessiga võrreldes veelgi suurejoonelisem ja rahvusvahelisem üritus. Hollandi väikelinnas Maastrichtis peetav fenomenaalne ja ülielegantne antiigi- ja kunstimess, kuhu uutel galeriidel on esinemiskohta saada pea võimatu. Selle on vallutanud vana Euroopa kunstidiilerid, kes on kunstikaubitsemisega tegelenud tihti juba põlvkondi ja messi oma aristokraatliku kohaloluga õilistavad. Huvilistele teadmiseks, et TEFAF toimub selle aasta 10. – 19 märtsini. Alustada kevadet kunstiga Hollandis oleks igati väärikas.

Galeristide ühine väljakutse – omavaheline koostöö ja publikus huvi tekitamine

Olen suhelnud mitmete nimekate galeristidega, kes on aastakümneid maailmaturul kunsti müünud Pariisis, New York’is, Londonis, Zürichis ja on jälginud aastaid nii messide enda arenguid kui ka üldisi kunstimüügi võimalusi ja trende. Need inimesed on elav kunstituru ajalugu. Möödunud reedel BRAFA messi lõunalauas lobisedes tuli välja ka diilerite ühine vajadus – olla üksteise suhtes sallivamad ja teha enam ühisprojekte. Kõneldi sellest, et kui näiteks Pariisis olid eelnevad ajad väga isiksuste ja konkreetsete galeristide kesksed – toonitades seda, kes on parem ja mõjusam -, siis tänases päevas otsitakse pigem võimalusi, kuidas kasinat ja haruldast kunstipärandit ühiselt müüa.

Ajad ja väärtused on muutunud ja kunstiturg peegeldab seda väga selgelt. Vanad diilerid räägivad sellest, kuidas tänased otsused on emotsionaalsemad ja investeeringuid ei vaadata enam nii pikas perspektiivis, kui see oli varem. Kunst on üks põhilisemaid investeeringuobjekte maailmas ja just tänu sellele, et ta on tihti arusaamatu, hoomamatu ja loogiliselt mõõdetamatu investeering, annab ta võimaluse analüüsida meie aja inimese psühholoogilisi parameetreid, luua pilte staatuste mängumaast.

Kunstidiileritest “vana kooli mehed” näevad neid muutusi väga pika kogemuse foonil, neid kuulates tundub, et nad on võimelised puhtalt oma kunstimüügi kogemuse põhjal nägema asju ette, haistma mentaliteedi muutustest tuleneva käitumise muutumist ühiskonnas laiemalt. Kunsti müüakse tänases päevas ja tulevikus. Kunagi kellelegi müüdud tööd on täna need, mida edasi müüakse. Haruldased maalid võivad läbi ühe diileri saada edasi müüdud ka teist ja kolmandat korda. Usaldus on diilerite ringkonnas au sees, “vanakooli mehed” teevad ühiseid tehinguid käsi lüües ja sõna andes. Täna otsitakse koos intrigeerivamaid võimalusi ka kunsti eksponeerimiseks, mõeldakse ühisnäitustele erakogudega, kõneldakse IT võimaluste kasutamisest publikuni jõudmisel, võimsamatest valguslahendustest, sellest, kuidas renessansi ja tänapäeva siduda jne.

Kõlama jäi fraas ühe kogenud Pariisi galeristi suust, kes on terve oma pika elu kaubitsenud Itaalia vanade meistrite töödega. “Galeriil ei ole enam mõtet nii nagu see oli vanasti, kas sa seal oled või mitte – inimene ei tule enam galeriisse jalutama, et sealt lihtsalt midagi leida. Selleks ei ole aega, asjad käivad teisiti, sündmused peavad olema suuremad…”. Kunstimaailm on marginaalne, kuid väga tegus, täis spetsialiste ja laiapõhjalisi kogemusi. Kunst tegeleb üldinimlike väärtustega ja inimesed selle ümber on neist tuntavalt läbi imbunud. Iga väikest intriigi saadab viimaks ikkagi suurem mõõde.

Olen kunsti juures olnud enam kui 20 aastat, kohati näib see selge, kuid kinnitan, tunnetuslikult ammendamatu. BRAFA messil jalutan juba mitmendat aastat, vaadates nii üldist kui ka üksikut. Kõike ei jõua näha ja pole vajagi, reageerin sellele, mis köidab ja astun mööda sellest, mis ei kõneta. Kuid ikka ja jälle armun pigem sellesse atmosfääri, neisse kõnelustesse selle Vana-Euroopaga. Vaatan neid väärikaid kunstikaubitsejaid, just vanemat generatsiooni. Kunst õilistab inimest, see on kindel.

Euroopa kunstiturg toimib, kuigi see pole nii tugev, kui põlvkondi tagasi või kasvõi viimased aastakümned. Mentaliteedi muutus toob kaasa ka kunsti ja kultuuri teiselaadse tarbimise. Vaadates kõiki neid kunstimesse juba aastaid, näib et emotsionaalne lähenemine on tänases päevas mõjusaim. Huvitavate sündmuste loomine, mis toimivad esmalt läbi esteetilise spektri ja haaravad visuaalselt. Liikuvate piltide ajastul on meie meel hakanud lugema mitte enam teksti, vaid reaktsiooni, mida see või teine pilt tekitab. Oluline on tekitada huvi.

Kuidas kunst kui meedium selles maailmas oma ajaloolist ülesannet täidab, kui mõjusaid etendusi annab, et huviorbiidis püsida, see on kuraatorite ja kunstnike jaoks väljakutse. Näen neid otsinguid igal messil. BRAFA pakkus seekord välja kunstiga seotud programme ka väljaspool messi ruume. Tutvustades võimalusi organiseeritult ka muude Brüsselis oluliste kunstipaikade külastamiseks. Visuaalselt elavdati messi tuues avalikele messialadele samuti kõrgkunsti. Publikul oli võimalus pea puudutada maailma op- ja kineetilise kunsti pioneeri Julio Le Parci ruumilisi objekte.

Kunstimaailm on aktiivne, kaugel allaandmisest, pigem on see tulvil eksperimente, kaasaegset mõtlemist, “ehitustöid” meele, mõtte ja parema maailmateostuse vahel. Etendused jätkuvad. Kunsti ei ole repertuaarist maha võetud!