Peale õpinguid töötas kunstnik „Pallases” kipsivaluõpetajana, peale seda Riigi Kunsttööstuskoolis skulptuuriklassi juhatajana. Aastatel 1944-50 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud ja hiljem direktor. Sannamees oli ka ENSV Kunstnike Liidu asutaja ja esimees.
Tema loomingu põhiosa moodustab vabaskulptuur − portree ja figuur. Lemmikmaterjaliks kujunes pronks, kuigi ta on sisukaid töid loonud ka puust, marmorist, graniidist ning savist. Just glasuuritud savist on loodud ka oksjoni ainus skulptuur „Nuttev naine“.
Kahtlemata oli Sannamees eesti skulptuuri silmapaistvamaid portretiste. Tema meheportreed on jõulised ja ekspressiivsed, naise- ja lapseportreed aga hoopiski intiimsemad. Skulptor on kujutanud paljude elualade esindajaid (A. Tassa, F. Tuglas, J. Tõnisson, J. Vilms, K. Päts, E. Wiiralt, M. Metsanurk). Kunstniku varasemas loomingus esineb artdeco’liku vormi dekoratiivset stilisatsiooni („Naisfiguur ülestõstetud kätega“, Tartu kino „Athena“ skulptuurikaunistused), edaspidi on figuurides oluline liigutuste ilmekus ja pingestatud vorm („Lamav naine“, „Narkissos“).
Sannamees on loonud vaba- ja dekoratiivskulptuuri, ka figuure ja monumente, nagu Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas Tallinna Reaalkooli juures (1927) ja A. H. Tammsaare ausammas Albus (1935). Skulptuuride kõrval on Sannamehelt säilinud ka huvitavaid graafilisi lehti, andekalt teostatud arvukaid joonistusi ja mõned õlimaalid.