Uudised > "Kodus ja võõrsil" eesti kunstis. 1970-1990

"Kodus ja võõrsil" eesti kunstis. 1970-1990

Sügisoksjon 2009
1960ndad ja 1970ndad olid eesti kunstis sisemiste põlemiste aeg: otsiti uut ja uue leidmisel hüljati see vana pähe, et otsida veel uuemat, veel põnevamat. Mitmed seniajani olulisena tundunud teemapüstitused heideti kõrvale ning asendati teistsugustega. Jüri Arraku "Tango", kuulus ja nimekas maal, on ilmselt selle üks paremaid näiteid: otsinguline ja avangardihõnguline teos, mille suurimateks trumpideks on maailma vaatamine läbi põlvkondlike silmade ning mitmete seniste kiviks kuivanud kaanonite hülgamine. Arraku toonased tööd kuuluvad siinse kunstiajaloo "omade" sekka, sest kunstiajalugu kirjutatakse reeglina läbi uuenduste. Kõik, mis mootorit teistmoodi käivitavad kui seni, on "oma", ning nii tuntakse ka uhkust kõigi 60ndate ja 70ndate "meie" kunstiuuendajate üle. Ka Arraku sari "Kaasaegne lunastaja" pälvib sel põhjusel kiitust, et lubab vaadelda, kuidas siinne kunstilugu oli ajaliselt sünkroonne arengutega maailmas. Seega saab "oma" ja "võõras" taaskordse ja seegi kord veidi teistsuguse lahenduse, meenutades veidi sajandi alguses toimunud vaidluseid ja kõhkluseid. Kui Jaan Koort kirjutas 1910ndatel, et ainult väliskunsti vaadates võib sündida rahvuslik kunst, siis samal seisukohal olid avangardautorid ka nüüd. Ning sarnaselt toonasele tekkis ka sellele lähenemisele vastasseis. Nii kirjutab näiteks Jaan Kaplinski 1972. aastal: "Ja võib tõdeda, et nagu mõni muugi vool ja taotlus, on popkunst Eestis lihtsalt mood. Ta ei sünni loomulikul viisil olude ja taotluste pinnal, vaid kandub siia mujalt. Põhjus aga, miks ta siia jõudis ja järgijaid leidis, on see, et oleme tublisti moejüngrid: meile on väga oluline teha hästi-kurjasti järele, mis kuskil "keskustes" ette tehtud." Säärane konflikt omade ja võõraste, rahvusliku ja kosmopoliitse vahel iseloomustab just väikeriigi kultuure. Sage on ka see, et "omana" mõistetakse säärast kunsti, mis – laadist suuresti hoolimata – tegeleb kodumaiste teemade, murede ja eluoluga.
Nii voolas ka toonase kunstiuuenduse all maa-aluse jõena nende kunstnike hoovus, kes olid alustanud oma karjääri juba mõned aastakümned tagasi ning kes ei kavatsenudki hüpata mingite uuenduste paati, vaid jätkasid seda, mis neile kõige südamelähedasem oli. Richard Uutmaa on siin ere näide. "Sügismaastik" oleks valminud justkui teises aegruumis kui "Tango", kuid eesmärgid ongi teised. Eestisse kiindununa soovis Uutmaa kajastada siinset loodust, siinseid rütme, ning teda ei paelunud nähtused, mida ta pidas kunsti jaoks kõrvalisteks. Kunsti eesmärk oli nii tema kui ka näiteks Linda Kits-Mägi jaoks maalide loomine, mis rõõmustavad südant, annavad lootust ning – ennekõike – on head silmale vaadata. Kits-Mägi "Kevadine kimp" on üks sääraseid pealtnäha pretensioonituid maale. Võib kindel olla, et maailm ei ole pärast seda maali muutunud, ükski peaminister tagasi ei astu ja sõjad ei lõpe. Kuid võib ka sama kindel olla selles, et kui keegi seda maali vaadates mõtleb hetkeks sõja asemel lillede peale, meenutab oma viimast metsaskäiku või naudib koguni roosa ja kollase vahelist dialoogi, on kõik okei. 
Või Edgar Valteri, Karl Burmani ja Viktor Leškini tööd. Need on kõik valminud ajal, mil üks osa kunstnikest uskus, et avangard võib päästa maailma ning et kunsti eesmärk peab olema teravalt ühiskonda sekkumine. Nemad omakorda tõmbusid seda enam säärastest taotlustest kõrvale ning valisid teemasid, millel puudus näiteks 1950ndate maastikumaali panoraamsus. Loodusest või ka linnast valiti pigem üksikuid objekte, vanalinna katusemustrite asemel ülikooli peahoone, lillevälja asemel konkreetne kullerkuppude kimp. Isegi unenägudest ja fantaasiatest valib Valter vaid ühe motiivi, mitte ei loo siia Wiiralti "Põrgu" eeskujul nägemuste pillerkaari. Muututakse üha intiimsemaks, üha napimaks, ning püütakse selle nappuse sees lihvida teemante.
Ka 1980ndad jätkasid säärast suunda. Märt Bormeistri, Kaljo Polli ja Priidu Aaviku tööd on justkui minetanud huvi kõige endavälise vastu ning maailmast valitakse vaid üks kitsas lõik. Selja taha on jäänud 30ndate elegants, 40ndate traagika, 50ndate vaikne vastupanu, 60ndate optimism ja 70ndate kõhklused. Nüüd on kunst rohkem "oma" kui kunagi varem ning kunstnikud keskenduvad oma lähiümbruse kaardistamisele. Ja see just ongi nende autorite suurim trump: kunstnikud ei tõuse neis töödes kõrgemale tavainimese positsioonilt, vaid tõlgendavad, kaunistavad ja poetiseerivad tavalist keskkonda ja ümbrust. Iga inimene võib märgata kive rannal, kuid Aavik annab siia lisamõõtme. Iga saareturist võib ringi kolades kohata majadekompleksi, kuid Bormeister õpetab seda uutmoodi nägema. Kalladki ei üllata enam kedagi, kuid Polli zuumib neile lähedale ja palub neis näha midagi enamat, kui nad on. Igaüks võis end kergesti nende maalidele mõelda, end seal koduselt tunda, ja mõelda, et maailm on siiski ilus.
Kuid 80ndate teine pool tõi taas jõulisemaid muudatusi, esile tungisid isegi ekspressiivsemad laadid, ja Kristiina Kaasiku jõuline maal on üheks sääraseks. Talle aitab igapäevas nokitsemisest, tema kunst soovib tegeleda suuremate asjadega kui lihtsalt kivise rannaklibu kaardistamine. Nägemuslik, värvide poolest erakordselt sisendusjõuline ning uhke klassikalise kompositsiooniga teos peegeldab juba neid mäslemisi, mis toimusid kogu ühiskonnas. Ja need mäslemised olid juba nii "omad", kui veel olla said.


JÜRI ARRAK (s 1936)
Tango. 1968
Õli, lõuend. 100 x 105 cm
All paremal: J.Arrak 68
Alghind 62 000

RICHARD UUTMAA (1905–1977)
Sügismaastik. 1969
Akvarell. Lm 49,6 x 69,7 cm
All paremal: R. Uutmaa, 1969. a.
Alghind 19 000


LINDA KITS-MÄGI (1916–1990)
Kevadine kimp. 1960-70ndad
Õli, papp. 50,5 x 34 cm
All paremal: Linda Kits Mägi
Alghind 22 000

EDGAR VALTER (1929–2006)
Kuuvalgel. 1960-70ndad
Õli, papp. 19,5 x 24,8 cm
All vasakul: EV.
Alghind 11 000

KARL BURMAN juunior (1914–2001)
Tartu Ülikool. 1965-75
Akvarell. Vm 34,3 x 46,6 cm
All vasakul: Karl Burman junior
Alghind 12 000

VIKTOR LEŠKIN (1914–1998)
Kullerkupud. 1970
Õli, lõuend. 50,5 x 70 cm
All paremal: V Leškin
Alghind 15 000

JÜRI ARRAK (s 1936)
Sari „Kaasaegne lunastaja“ (3 teost). 1970/2007
Ofort, värvipliiats. 14/15
1. Ohver. Plm 24,6 x 25,6 cm
2. Pieta. Plm 24,4 x  27,5 cm
3. Perekond. Plm 25 x 28,5 cm
All paremal: J.Arrak 1970, 2007
Alghind 27 000

MÄRT BORMEISTER (1916–1991)
Maastik kaluritaluga. 1980ndad
Õli, masoniit. 15 x 30 cm
All paremal: M Bormeister
Alghind 7 000

KALJO POLLI (1928–2004)
Kallad. 1981
Õli, lõuend. 48,5 x 38 cm
All paremal: K Polli 81.
Alghind 16 000


PRIIDU AAVIK (1905–1991)
Kivine rand. 1986
Õli, lõuend. 65,5 x 92,5 cm
All vasakul: Priidu Aavik. 86.
Alghind 11 000

KRISTIINA KAASIK (s 1943)
Ideemaastik. 1986
Õli, lõuend. 84 x 50 cm
All paremal: KKaasik 86
Alghind 22 000

ESTHER ROODE (1923-2007)
Pika jala käik. 1998
Õli, lõuend. 120 x 85 cm
All paremal: ER
Alghind 19 000

|?>
< tagasi