Uudised > Kuidas avastada maailma

Kuidas avastada maailma


1999. aasta 16. oktoobril läks jahtlaev Lennuk Pirita sadamast teele, et viia eesti lipp meritsi ümber maailma. Sõitsime oma väikese paadiga avastama suurt maailma. See väljasõit meenus mulle kohe, kui lugesin Piia Ausmani raamatu „Kaptenid avastavad maailma“ esimesi peatükke. See minekuärevus ja -ootus ei lähe vist iialgi meelest, aga olen alati olnud hädas selle tunde teistele edasi andmisega. No et miks me tahtsime ikka nii väga merele minna, et miks käituvad suured mehed mõnikord nagu poisikesed, et miks ma neelasin pisaraid, kui jaht Pirita muulide vahelt välja oli saanud, et miks me seisime iga uue saare silmapiirile ilmudes kogu meeskonnaga reelingu ääres ja vaatasime seda saart kui näljased koerad magusat konti. Neid küsimusi on mu käest sadu kordi küsitud, neid küsimusi olen ma enda käest ise tuhandeid kordi küsinud.
Nüüd on Piia Ausman – üks tüdruk, kes, kahtlustan, pole ise mingi kaugesõidu meremees – suutnud kõik need seiklejate ja maadeavastajate ürgsed tungid ja tunded kenasti kirja panna ja lastele kui ka suurtele arusaadavasse keelde tõlkida.
Kes meist, seiklushimulistest, poleks küll tahtnud teha mõnd tähtsat geograafilist avastust, olla kapten Cook või kapten Kolumbus, misjonär Livingstone või salakuulaja Lawrence või mõni muu kuulus maadeavastaja. Aga oma pettumuseks oleme varem või hiljem taibanud, et kõik mandrid ja mered on juba maakaardile kantud, kõik reeded ja robinsonid on juba mererandadest, džunglitest ja kõrbetest üles leitud. Kurb ja igav on see tänapäeva maadeavastaja elu! Lohutuseks võib vaid lapata vanu Mercatori või Mellini tehtud maakaarte ja vaadata, kui palju oleks olnud avastada siis, kui me elanuks XVI või veel ka XVIII sajandil.
Õnneks pakub Piia Ausman meile lohutuseks ühe lihtsa aga töökindla võtte  – värvige oma gloobus valgeks, minge purjekaga mereretkele ning avastage kogu maailm enda jaoks eelarvamustevabalt uuesti. See on raamatu „Kaptenid avastavad maailma“ lühidalt kokku võetud moraal ja õpetus.
Nii lähevadki Suurte Kaptenite Klubi liikmed suurele avastusretkele. Kõik need suured kaptenid on iseloomuga mehed, hea tahtmise korral võib nende juures märgata ka mõne Tallinna suure jahtkapteni iseloomujooni, aga see pole peamine. Tähtis on see, et selle raamatu tegelased ongi elavad, luust ja lihast meremehed, mitte kangelased, kes vaid pärituules ühe saare teie järel avastavad. Jah, ka meremehed, kuigi enamasti tublid ja vaprad, võivad solvuda, karta tormi ja jäämägesid, põdeda koduigatsust ja merehaigust. Meremehedki võivad tunda end üksikuna. Nii üksikuna, et võtavad selle üksinduse leevendamiseks laeva hamstri ja lähevad lõpuks tülli, et kelle oma see armas loomake ikka tegelikult on. Just nii juhtus kaptenite-raamatu tegelaste Goltski ja Tilderiga. Oma merereisist mäletan, kuidas laeva lennanud rasvatihane, ahtritrepile loivanud hüljes või illuminaatorist sisse pugenud kassipoeg võisid meeskonnas uskumatut elevust ja kaasaelamist tekitada. Oli, keda hoida, kelle eest hoolitseda.
Iga reis viib rändureid kokku kõiksugu huvitavate tegelastega. See ongi ju üks reisimise olulisimaid eesmärke. Reisile minnaksegi enamasti ikka selleks, et näha kuidas elavad India bajadeerid, Aafrika neegrid, Ameerika indiaanlased, Himaalaja mägilased. Ka selle raamatu tegelased kohtavad  oma merematkal põnevaid tüüpe – üksikust majakavahist kuni Karuni, kes on kuidagi ühele Rohvula nimelisele saarele sattunud. Ja selle Karu ümber hargnevad muide põnevad ja saladuslikud sündmused. Täpselt nii nagu paari aasta eest Ruhnu saarele sattunud karu ümber.
Minu kui vana romantiku jaoks on üllatav see, et raamatule lisab väärtust just selle mitte vanamoodne ja romantiline konstruktsioon. Meresõitu saadavad kaasaegsetelegi lugejatele arusaadavad lood padja- ja tekivabrikust, raketivabrikust, ettevõtlikest äri- ja muudest meestest. Eriti tuleb aga autorit kiita elegantsi eest, millega ta teeb merekaugelegi lugejale selgeks, mis on grootpuri, mis koi, mis vöör või kokpit. Ja veelgi tähtsam – mis on kapteni vastutus ja mis on hea meeskond.
Vist kõik arvestatavad lastekirjanikud Astrid Lindgrenist Jüri Parijõeni on kirjutanud ka mõne mereteemalise seiklusloo. Piia Ausman on oma uue raamatuga tasahilju astumas samasse ritta.

Tiit Pruuli,
jahtlaeva Lennuk madrus
1999-2001


Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo raamatukauplustes ning Haus Galeriis

|?>
< tagasi