Tallinna Lastehaigla Toetusfond on korraldanud heategevaid kunstioksjoneid mitu aastat, tuues publiku ette kõrgetasemelisi näiteid eesti kunstnike loomingust ning andes võimaluse kunsti soetamise kaudu toetada Tallinna Lastehaigla patsiente.

Sel aastal koondab oksjonivalik enam kui 50 tööd 50 autorilt, pakkudes kooslusena omalaadset ning põhjalikku läbilõiget Eesti kaasaegse kunsti lähiminevikust ning hetkeseisust. Kui tavaliselt keskenduvad siinsed oksjonid vanemale ning moodsale kunstile, siis käesolev kaasaegse kunsti koondamine ülevaatlikuks tervikuks tutvustab ning väärtustab seda, mida autorid loovad meie kaasajal.

Oksjonivalikut võiks iseloomustada väga mitme nurga alt. Ühelt poolt koondab see endas teoseid, mis hoolimata oma noorusest on muutunud juba tõelisteks kunstiajaloolisteks pärliteks. Nii on Marko Mäetamme õnneliku juhuse läbi avastatud maal “Jamaaha, Honda ja Kawasaki maitsevad muna” aluseks tema legendaarsele samanimelisele graafilisele lehele. Kaido Ole, kunstnik, kellega koos Mäetamm selleaastasel maailmakuulsal Veneetsia biennaalil Eestit esindab, on valikus esindatud haruldase näitega oma 1990ndate keskpaiga loomingust. Värske Kristjan Raua preemia laureaat Liina Siib, Mäetamme ning Ole ateljeekaaslane, on lisanud töö seeriast “Süütuse presumptsioon”, mida on korduvalt nii eksponeeritud kui ka reprodutseeritud, s.h. “Lühikeses Eesti kunsti ajaloos”. Laurentsiuse loomingut, mida juba aastad kriitikud väga kõrgelt hindavad, esindab emblemaatiline “President Rüütel pisaraga”. Natuke kaugemast minevikust pärineb Aili Vindi “Variatsioonid II E b”, mille erootiline teemavalik ehmatas omal ajal paljusid.

Teisalt on autorite ring seekordsel oksjonil erakordselt lai, hõlmates nii juba klassikustaatusesse tõusnuid kui ka verinoori tähelepanu äratanud kunstnikke. Olav Marani loomingu meditatiivne sügavus tuleb ilmekalt esile tema kahes natüürmordis, Toomas Vint ühendab talle väga iseloomulikult taas kord tühja ruumi metafüüsika ning detailitäpsuse, Ado Lille – “klassiku, kes areneb oma universumis üha edasi” (Harry Liivrand) - aktijoonistus kuulub vaieldamatult kunstniku loomingu paremikku. Raul Meel, eesti kunsti elav legend, kes prohvetina kuulus rohkem isegi välismaal kui siin, jätkab oma kivilitos märkide ning sümbolmaailmate loomist. Meele kõrvale on korduvalt asetatud ilmselt rahvusvaheliselt nimekaim kaasaegne Eesti autor Jaan Toomik, kes oma videoloomingu kõrval on pidevalt tegelenud ka maalikunstiga. Müstilise laetusega ning pigem küsimusi kui vastuseid tekitavad Toomiku maalid on jõuliselt sisenenud siinsesse kunstilukku. Esindatud on ka meie avangardkunsti kaks alustala – Andres Tolts ja Leonhard Lapin. Toltsi popilike värvidega ruumiuuring ning Lapini võimuiroonilised lehed asetuvad kunstiajaloos juba omaette pjedestaalile.

Noorematest kunstnikest torkab silma paljukiidetud Tõnis Saadoja, kelle hüperrealistlikud maalid uurivad viise, mil moel inimesed üksteist salamisi uurivad. Maris Tuuling esindab seevastu “klassikalise” maali traditsiooni, tuues siia uusi eneseiroonilisi hoiakuid. Alice Kase joonistused moodustavad noore, näitustel haruharva esineva ning oma töödesse ülima põhjalikkusega süübiva kunstniku loomingus omaette peatüki. August Künnapu siiras uuspop mõjub korraga nii naiivse kui ka vahetuna.

Väga tugevalt varieeruvad ka oksjonil osalevate tööde žanriline määratlus ning tehniline teostus. Selgekoelise abstraktsionismi kõrval (Siim-Tanel Annuse igavikku uurivad tööd, Jaan Elkeni kuulsad abstraktsesse ekspressionismi sukelduvad maalid, Rein Kelpmani värvimaailmu kõrvutavad teosed) näeme iroonilis-groteskseid stseene (Jüri Arraku jõulise laadi väga hea näide ning Mall Nukke peenekoeline iroonia). Unelev-muinasjutulise süžeega piltide kõrval (Juss Piho ja Jüri Mildebergi unistavad tööd) võime rääkida ka teostest, mis erinevatel viisidel räägivad Eesti identiteedist (Tiina Tammetalu maapinda uurivad maalid, Vive Tolli üliharuldane proovitõmmis, mis riivamisi viitab erinevatele etnograafilistele märkidele, Kaljo Põllu traditsioonilisest rahvakunstist lahti hüppavad lehed).

Klassikalise maalitehnika kõrval (Anne Parmasto värvimängud, Valeri Vinogradovi peenekoelised katsetused) näeme ka realistlikku joonistust (Illimar Paul), traditsiooniliste graafikatehnikate filigraanse valdamise kõrvale (Eesti graafika grand old lady Evi Tihemetsa linoollõige, Mare Vindi lito, Eve Kase erootiline “Öö hingus”, Virge Jõekalda hingekriipiv kuivnõel) saame asetada ka päris uued tehnilised lahendused (digitrükis teostatud Jüri Kassi ja Ülle Marksi kehamaastikud, Peeter Lauritsa rahvusvaheliselt graafikatriennaalilt preemia võitnud “Taeva atlas” ja viimase 15 aasta ühe olulisema fotograafi Herkki-Erich Merila “Lunaatika”).

Korraldajad tänavad kõiki oksjonil osalevaid kunstnikke ning toetajaid.

Tallinna Lastehaigla Toetusfond
Haus Galerii
Tallinna Kunstihoone
Hobusepea Galerii