Günther Reindorffi õpilane ning maailma kunstimetropolides karastunud Johann Naha looming leidis kiiresti niši, milles ta tegutses kuni lõpuni. Realistlikud puulõiketehnikas teostatud linna- ja hoonevaated kujunesid Naha kaubamärkideks, kusjuures pea alati pani kunstnik rohkem rõhku vormide täpsele tabamisele kui oma maailmanägemise pealesurumisele. Seetõttu mõjuvadki Naha tööd kargete, isegi klassitsistlikena, kust puuduvad liigsed emotsioonid. Ka „Põhja-Eesti talu“ on teostatud sarnases laadis, kus etnograafiline eluolu on jäädvustatud tõetruult ning ratsionaalselt. Seetõttu meenutab Naha laad veidi 19. sajandi baltisaksa kunstnike poolt viljeldud vaategraafikat, kus maastikku elavdasid mõned inimesed, kuid kus peaeesmärgiks oli ikkagi realistlike kaanonite järgimine ning täpsuses ilu nägemine.