Hando Mugasto
(1907-1937)
Hoov. 1936
puugravüür. Plm 24.5 x 18.7 cm (raamimata)
Alghind 448 (müüdud)
„Hoov“ lülitati postuumselt välja antud mappi „Puugravüürid“ (1938). Teos kujutab Tartu kesklinna vaadet endise „Noor-Eesti kirjastuse“ aknaist.
Hando Mugasto on üks 1930ndatel esile kerkinud andeid, kes suri varakult. Tema talent oli mitmekülgne, haarates 1920ndate lõpus nii art deco’d kui ka flirtides 1930ndate sotsiaalsema kallakuga. Käesolev leht demonstreerib erinevalt Märt Laarmanist puulõike värvipotentsiaali, luues nappide vahenditega ometi mitmepalgelise ja rõõmsa meeleolu. Nii muutub isegi kahtlaseks, kas paraadobjektide (Jaani kirik, Toome varemed) tagaplaanile jätmine ning aguli põneva arhitektuuri esikohale tõstmine on ikka kriitiline meelsusavaldus. Igatahes leiab Tartu siin lehel jäädvustuse korraga mitmel alal: Mugasto talletab miljöö, arhitektuuri, Tartu linna ühe võimaliku tähenduse kui ka inimeste eluolu. Sügav empaatiavõime Tartu ja tartlaste vastu kasvatabki selle töö aga anonüümseks ning erakordselt üldistusjõuliseks. Just seetõttu on lehe pealkiri napp „Hoov“ – sest säärane Hoov on igas linnas.
Hando Mugasto on üks 1930ndatel esile kerkinud andeid, kes suri varakult. Tema talent oli mitmekülgne, haarates 1920ndate lõpus nii art deco’d kui ka flirtides 1930ndate sotsiaalsema kallakuga. Käesolev leht demonstreerib erinevalt Märt Laarmanist puulõike värvipotentsiaali, luues nappide vahenditega ometi mitmepalgelise ja rõõmsa meeleolu. Nii muutub isegi kahtlaseks, kas paraadobjektide (Jaani kirik, Toome varemed) tagaplaanile jätmine ning aguli põneva arhitektuuri esikohale tõstmine on ikka kriitiline meelsusavaldus. Igatahes leiab Tartu siin lehel jäädvustuse korraga mitmel alal: Mugasto talletab miljöö, arhitektuuri, Tartu linna ühe võimaliku tähenduse kui ka inimeste eluolu. Sügav empaatiavõime Tartu ja tartlaste vastu kasvatabki selle töö aga anonüümseks ning erakordselt üldistusjõuliseks. Just seetõttu on lehe pealkiri napp „Hoov“ – sest säärane Hoov on igas linnas.