Andrus Johani
(1906 - 1941)
Pariisi tänav. 1937
Sangviin, paber. Vm 30.7 x 22.3 cm (raamitud)
hind 2 200
All paremal: A. Johani 37 Paris
Pöördel autori pühendus (Juhan Sütistele, võimalik ka August Jakobsonile)
Teos on samal motiivil ja võib-olla kavand Tartu Kunstimuuseumis olevale akvarellile Pariisi tänav (1937).
Link:
https://www.muis.ee/et/museaalview/1700450
Andrus Johani viibis Pariisis 1937. aastal ning ennekõike on teada tema joonistused, akvarellid ja guašimaalid linna arhitektuurist. Ikka ja jälle kujutab Johani tänavaid, hoove, pesukodasid, turgu, katuseid, katedraali, kaldapealseid ja nii edasi ning sootuks harvem on tema fookuses inimene. Johani huvi arhitektuurilise miljöö vastu on mõistetav, sest just seal joonistus selgelt välja suurlinna atmosfäär, mida Tondil sündinud Johani võlutult imetles. Käesolev töö on kunstniku esimeste muljete kiire jäädvustus, kus pole laskutud liigselt detailidesse, vaid meisterliku joonistajana on Johani edasi andnud üleüldist õhustikku, melu ja tunglemist. Siin on alles kunstniku vahetu vaimustumine, tema esimene emotsioon. (E. Epner)
Pöördel autori pühendus (Juhan Sütistele, võimalik ka August Jakobsonile)
Teos on samal motiivil ja võib-olla kavand Tartu Kunstimuuseumis olevale akvarellile Pariisi tänav (1937).
Link:
https://www.muis.ee/et/museaalview/1700450
Andrus Johani viibis Pariisis 1937. aastal ning ennekõike on teada tema joonistused, akvarellid ja guašimaalid linna arhitektuurist. Ikka ja jälle kujutab Johani tänavaid, hoove, pesukodasid, turgu, katuseid, katedraali, kaldapealseid ja nii edasi ning sootuks harvem on tema fookuses inimene. Johani huvi arhitektuurilise miljöö vastu on mõistetav, sest just seal joonistus selgelt välja suurlinna atmosfäär, mida Tondil sündinud Johani võlutult imetles. Käesolev töö on kunstniku esimeste muljete kiire jäädvustus, kus pole laskutud liigselt detailidesse, vaid meisterliku joonistajana on Johani edasi andnud üleüldist õhustikku, melu ja tunglemist. Siin on alles kunstniku vahetu vaimustumine, tema esimene emotsioon. (E. Epner)