Jüri Palm

All paremal: JP. 77

1977. aastaks oli Jüri Palm tõusnud oma väga eristuva maailmanägemisega Eesti kunstimaailma ja ennast seal kehtestanud. Samal aastal toimus tema suurem isiknäitus, mille kataloogis kirjeldati teda kui “seesmise rahutuse ja tugeva dramaatilise närvi poolest romantiline kunstnikunatuur”. 40-aastane Palm on hoos. Ta oli kunstiinstituudis õppinud küll esmalt keraamikat ja siis graafikat, kuid pöördus peagi maalikunsti poole. Nagu käesolevalgi maalil näha, ei proovinud ta pajatada oma teostel terviklikke jutustusi, vaid kasutas fragmente, vihjeid, assotsiatsioone. Sealjuures oli Palmi jaoks oluline ka viitestik maalikunsti ajaloole: kasutades vana tondo formaati ning tuues maali pinnale lõigu maaliraamist näitab Palm oma teadlikkust kunstiajaloo pidevast kohalolust igas maalis. 1977. aasta isiknäituse kataloogis iseloomustati tema laadi nõnda: “Romantiline tundelaad materialiseerub tema maalide raskepäraselt tumedates foonides, intensiivselt hõõguvates või helendavates värvipindades, teatraalses valguses. Jüri Palm kasutab julgelt ja efektselt eredaid ja küllastunud toone, seejuures omandab säravaimgi värv tal tõsise kõla. Emotsioonid väljenduvad tema lõuendeil talitsetult, otsekui surutult jõulistesse vormidesse ning soliidsesse tasakaalustatud kompositsiooni.”