Oksjonid > Käesolev > Haus Galerii

HAUS GALERII 2022 KEVADOKSJONITE TULEMUSED ON NÄHTAVAD SIIN.

JÄRGMISED OKSJONID TOIMUVAD 2022 SÜGISEL

ok_na_520.jpg

Haus Galerii 16.05.2022 18:00

GRAAFIKA KLASSIKA - esmaspäev, 16. mai 18:00

Tööd selles oksjonivalikus on omavahelistes suhtegruppides, pealkirjastatud teemade kaupa, kus tähendusrõhk ei ole mitte ajal ja ajastul vaid kunstiväljendusel ning selle laiemal dialoogil ümbritseva ühiskonnaruumiga. Nii võite leida kõrvuti 1950-ndate aastate nõukogude reaalsuse ja 1990-ndate lõpu vaba eksperimendi, mis on omavahel intrigeerivalt kõnekad. Artiklid ja teoste tutvustused on kirjutanud kunstiloolane Heie Marie Treier (TLÜ/ BFM). 

GRAAFIKA OLULISUSEST JA TÄHENDUSEST  

Piia Ausman oksjoni kuraator 

Graafikat võib pidada ühelt poolt küll kunsti väikevormiks, ent teisalt on selle töömahukus,  tähendused ja ajalugu väljunud kaugelt igasugu väiksuse piiridest. Graafika on korraga nii erakordne vabalooming, millest jääb vaid üks ja ainuke unikaalne jälg, kui ka väga funktsionaalne oskuskunsti liik, mis võimaldab motiivi tiražeerida.  Pärast sajanditepikkust mitmeotstarbelist joonistamist, esteetilist ja praktilist, hakkas graafika 1450. aastast, mil Johannes Gutenberg leiutas trükipressi, kaasama keerukaid, tehnilisi lahendusi. Iga graafikatrüki alusena valmis siis ja sajandeid hiljemgi peenes käsitöös valminud graafikaplaat, mis nõudis enamat, kui lihtsalt ideed ja pliiatsit. 

Ühisnimetajana koondab graafika kunstiliigina kõike, mida hõlmab joon. Joone võlu, sõlmitus, seotus, peenus, puhtus, tihedus. Põhjalikult läbitöötatud joon millega luua realistlikult maalilisi illusioone või üksik kiire joon kujutamaks tinglikke tervikuid, mida vaataja silm oma enda assotsiatsioonidega täidab, ent ka joon, kui millegi tähis, märk, sümbol.  Omnipotentne joon – joon joonistuses, joon kalligraafias, joonestuses, kõrgtrükitehnikates, sügavtrükitehnikates, arvutigraafikas, fotograafias ning leidlikult kõige selle mix`ideski, millega joon end täna ja kaasaegsena väljendab. 

Eesti kunstnikele on joon olnud väga meelepärane, kuna oma maksimaalses teostuses nõuab see suurt süvenemist ja minimaalsuses pika praktika poolt vabastatud kätt ning virtuoosust. Süvenemisvõime ja töökus on meile mõneti rahvusomane, see vaikne omaette eksisteeriv maailm, milles eestlane armastab olla. Kalkuleerides aega ja üksiolemisi, mida ühe graafilise lehe või ülipeene joonistuse valmimine on nõudnud, on see määratu. 

Lisaks on Eesti graafika olnud alati äärmiselt mitmekesine, leidlik  ja eksperimentaalne ning seda ka nõukogude ajal. Peab märkima, et siis oli graafika vähema tsensuuri all kui maal ja sai paljude jaoks vabamaks väljendusvõimaluseks, näidates ootamatuid üllatusi.  Ka graafika tehnilised võimalused on viidud eesti autorite poolt kohati ülima täiuseni. Kummaline ja ebavajalik on kunstis kõigest rääkida ülivõrdes, pigem tuleks rõhutada iga kunstiväljenduse individuaalsust, ent mõnd graafilist teost vaadates ning selle tehnilisse täiusesse süvenedes on seda võimatu mitte teha. Seega on soovituslikult kohustuslik vaadata igat siin esitletud teost pilguga – milline on olnud selle teostamise töö ja andekuse maht ning loovuseväljendus. Ja siis rõõmustada fakti üle, et vaid harvadel juhtudel on graafilisi lehti üks eksemplar, enamasti on need tiražeeritud, andes võimalusi selle kunstiliigi võluvaid iseärasusi laiemalt jagada. Ehkki vaatamata eksemplaride kordusele jääb iga juba pressis trükitud graafikateos alati unikaalseks autoritööks, kuna see on valminud kunstniku osalusel, korraldusel, äranägemisel ja juuresolekul ning tõmmatud tema endakäelisena teostatud plaadilt, kaasates tihti erinevaid heletumeduse või värvilahendusi. Täna ja perspektiivis teeb graafika väärtuslikuks ka selle traditsiooniliste ja teostusmahukate tehnikate kadumine ning asendumine digitaalgraafikaga. Nii mitmedki meie kadunud kunstnike graafikatehnilised lahendused on meistrioskuslikud uunikumid, seda enam on graafikakunsti näitused ja oksjonid selle tehnika homaažiks ja oodiks. 

< tagasi

HINGERAHU

Rahu ja sõja poliitilised teemad trügivad taas päevauudistesse. Kuna Eesti asub geopoliitiliselt keerukas kohas, on hingerahu poole püüdlemine olnud siin oluline läbi sajandite. Ühiskondlikel üleminekuperioodidel (kas need on muutunud juba permanentseks seisundiks?) otsivad kunstnikudki hingelist tasakaalu. Mida turvalisem on ühiskondlik kontekst, seda rohkem saavad kunstnikud mässata; mida keerukam on poliitiline olukord, seda enam pööratakse nägu abstraktsuse ja peidetuse, valgete tuvide, inglite, lillede ja kuldkalade poole. 

Valge tuvi on läbi sajandite olnud Püha Vaimu sümbol kristlikus kunstis. 20. sajandi plakatitel hakkas tuvi sümboliseerima aga maailmarahu. Valge tuvi motiivi defineeris 20. sajandil Pablo Picasso, kes oli poliitilistelt vaadetelt rahupooldaja, pannes oma tütrelegi nimeks Paloma (hispaania keeles tuvi). Praegu võib nime “Paloma” leida teatud parfüümipudelitelt.

Kui ühiskonnast kaob hingerahu, näivad kaasaegsesse kunsti tagasi tulevat lilled. See juhtus hiljuti koroona-ajal. Ning seda saab veelgi suuremas ulatuses näha 2022. aasta Veneetsia biennaali Eesti väljapanekus, koos muidugi ühiskonnateoreetiliste analüüsidega. Visuaalselt tõuseb esiplaanile aga ikkagi hinge igatsus lillede järele, sest hing ja silm vajab puhkust, mis oleks loomulik ja looduslik ja ilus.

Virve
1. Eduard Wiiralt Virve 1943. Kuivnõel Pm 34.3 x 31 cm (raamitud) Alghind 3 400 Haamrihind 7 700
Motiiv Tartu südalinnast
2. Richard Kaljo Motiiv Tartu südalinnast 1945. Puugravüür Vm 29.1 x 41 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind 3 600
Lilled
3. Maks Roosma Lilled 1956. Kuivnõel Plm 28.8 x 24 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind
Kompositsioon tuvidega
4. Erich Pehap Kompositsioon tuvidega 1963. Linoollõige Km 50.3 x 30.5 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind
Võibolla üks naeratus
5. Endel Kõks Võibolla üks naeratus 1964. Tsingisöövitus Km 36 x 46 cm (raamitud) Alghind 1 100 Haamrihind 1 700
Kompositsioon käega
6. Jüri Arrak Kompositsioon käega 1968. Linoollõige Km 59.5 x 34.5 cm (raamitud) Alghind 1 600 Haamrihind 3 800
Sõjapilv
7. Olev Soans Sõjapilv 1968. Segatehnika, paber Km 74.2 x 57.5 cm (raamitud) Alghind 700 Haamrihind 700
Lilled
8. Mari Adamson Lilled 1969. Monotüüpia, värvipliiats, paber Km 50.8 x 65.7 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind
Sina ja mina
9. Enno Hallek Sina ja mina 1960-1970ndad. Siiditrükk Km 54.2 x 52 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind
Org
10. Naima Neidre Org 1984. Ofort Plm 43.6 x 49.7 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 1 000
Ingel küünlaga
11. Evald Okas Ingel küünlaga 1989. Värviline pliiats, viltpliiats, paber Vm 52.7 x 38.8 cm (raamitud) Alghind 2 400 Haamrihind
Akvaarium
12. Marko Mäetamm Akvaarium 1994. Litograafia Km 33.5 x 38 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind 900
Nimeta
13. Peeter Mudist Nimeta 2004. Värviline linoollõige Km 24.8 x 30.4 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 800
Omaette
14. Silvi Liiva Omaette 1971-2016. Ofort Plm 37 x 32.2 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind

KOHAD

“Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsesse antropoloogiasse” – prantsuse antropoloog Marc Augé avaldas 1992. aastal teose, mis ilmus 2012. aastal eesti keeles, väljaantuna Tallinna Ülikooli Kirjastuses. Augé defineerib mittekohtadena transiitpaiku nagu lennujaamad või supermarketid või kiirteed, seal viibitakse vaid ajutiselt, läbisõidul. Need on moderniseerumise tulemusena tekkinud anonüümsed nähtused, millega inimestel puudub hingeline side ja mille funktsioon on vaid lühiajaline ja praktiline.

Ses suhtes võib antropoloogiliselt öelda, et kõik allolevad graafilised lehed kujutavad kohtasid, millel on konkreetsus, ajalugu, kultuuriline ja looduslik kontekst ning tähendus.

Talvemaastik
15. Gori Talvemaastik 1916-1918. Tušs, paber Km 16.5 x 21.3 cm (raamitud) Alghind 1 400 Haamrihind 1 700
Tartu vaade
16. Richard Kaljo Tartu vaade 1944. Tušš, paber Lm 24 x 31.7 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 900
Pühajärvel
17. Adamson-Eric Pühajärvel 1945. Litograafia, värvipliiats, arvarell Km 22.3 x 16.5 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind 1 100
Vääna motiiv
18. Boris Lukats Vääna motiiv 1946. Süsi, kartong Lm 48 x 42 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind
Pühajärve vaade
19. Väino Paris Pühajärve vaade 1958. Monotüüpia Km 31.4 x 40 cm (raamitud) Alghind 700 Haamrihind 800
Laulasmaa
20. Adamson-Eric Laulasmaa 1959. Värvipliiats, süsi, paber Km 20 x 29.5 cm (raamitud) Alghind 950 Haamrihind 1 300
Ants Laikmaa oma kodu
21. Edith Paris Ants Laikmaa oma kodu 1955-1961. Ofort Plm 21 x 27.2 cm (raamitud) Alghind 500 Haamrihind
Lumine mets
22. Evald Okas Lumine mets 1969. Ofort 20/25 Plm 18.3 x 27.5 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 600
Varakevade
23. Voldemar Vaga Varakevade 1985. Värvipliiats, paber Lm 54.5 x 72.2 cm (raamitud) Alghind 1 900 Haamrihind 2 500

MERERANNIK

Merelised teemad on merega ümbritsetud riigis klassika. Meri on Eestis niivõrd endastmõistetav nähtus, et selle olulisusest identiteedi kujundamisel ei pruugita isegi aru saada. Peab olema kunstnik, et tuua esile mere ja ranniku erilisus seoses kultuuri, elustiili, psühholoogia ja hingega.

Motiiv Saaremaalt (Jaagorahu sadam)
24. Mari Adamson Motiiv Saaremaalt (Jaagorahu sadam) 1959. Tušš, paber Lm 39.5 x 30 cm (raamitud) Alghind 450 Haamrihind 700
Rannas
25. Edgar Valter Rannas 1961. Linoollõige Km 28.8 x 19 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 800
Laevad
26. Peeter Ulas Laevad 1963. Linoollõige Km 40 x 60.7 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 800
Tallinn - Pirita
27. Esko Lepp Tallinn - Pirita 1964. Linoollõige Km 24.5 x 37 cm (raamitud) Alghind 500 Haamrihind 1 400
Kalavõrgud
28. Henno Arrak Kalavõrgud 1968. Linoollõige Km 39.5 x 49.5 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind
Viinistu
29. Uno Roosvalt Viinistu 2007. Pliiats, paber Vm 82.5 x 103.5 cm (raamitud) Alghind 2 800 Haamrihind

VANALINN

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Tallinna gooti vanalinn on paelunud eri rahvustest kunstnikke läbi aastakümnete. Samas on siinne keskkond kohalikele elanikele liiga “endastmõistetav” – ikka ühtemoodi muutumatu läbi aastakümnete ja sajandite, pealegi muinsuskaitse all –, nii et kunstielus sellest väga suurt numbrit ei tehta. Teiselt poolt pole tekkinud ka tohutut turistlike maalide ja pildikeste turgu, et kohalikud jõuaks tüdida ja kunstnikud protestida.

Tallinnat on kujutatud enamasti empiirilises (kaemuslikus) n-ö realistlikus laadis poeetiliselt. Ühe vähese kunstnikuna on vanalinna müüridest ja tornidest teinud oma maalide ja graafika “suure teema” Jüri Arrak, tõstes oma kodulinna erakordse arhitektuuripärandi kõrgema üldistuse, sümboli ja sõnumi tasandile. Saab ju kaitsemüüre ja -torne seostada eelkõige inimpsüühikaga, vajadusega varjuda ning ennast peita.

Vana Tallinna panoraam
30. Ernst Kollom Vana Tallinna panoraam 1958. Puugravüür Km 21.5 x 25.5 cm (raamitud) Alghind 550 Haamrihind 550
Õhtune tänav Tallinna vanalinnast
31. Märt Bormeister Õhtune tänav Tallinna vanalinnast 1964. Monotüüpia Km 28 x 34 cm (raamitud) Alghind 700 Haamrihind
Pilt vanast Tallinnast
32. Jüri Arrak Pilt vanast Tallinnast 1976. Linoollõige Km 30.5 x 35 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 1 500
Vanalinn Nigulistega
33. Hugo Mitt Vanalinn Nigulistega 1977. Pehmelakk, paber plm 46.6 x 22.8 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 600
Vanalinna tänav Olevistega
34. Hugo Mitt Vanalinna tänav Olevistega 1978. Pehmelakk Plm 46.3 x 22.5 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 600
Vanalinn - Saiakang
35. Hugo Mitt Vanalinn - Saiakang 1984. Pehmelakk Plm 46.3 x 22.8 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 600
Tallinna tornid ja katused
36. Evi Tihemets Tallinna tornid ja katused 1963-2011. Söövitus Plm 33.8 x 38.9 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind

UGRI

Kaljo Põllut kui kunstnikku on tajutud kui rahva eetilist südametunnistust – 1970.-80. aastatel, riikliku ideoloogia pealetungi ajal, liikus ta vaimus aegade algusesse, hakates oma kunstis levitama sõnumeid kunagisest n-ö kuldajast, mil inimesed elasid kujutletavas ürgsüütuses, kooskõlas looduse ja kõiksusega. “Kodalaste” graafikasarja eksponeeriti näitustel ja see sai ülipopulaarseks, aidates üle elada poliitpropaganda surutise “pimeda aja”.

Mis oli „Kodalaste” sarja loomise taust? Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna hakkas Kaljo Põllu korraldama tudengitele 1970ndatel õppereise Venemaale soome-ugri väikerahvaste juurde. Riiklike kontrollide jaoks põhjendati kõike teadusetegemisega – et kõrgkooli tudengid uuriksid sugulasrahvaste etnograafiat, antropoloogiat, uskumusi ja sellel põhinevat visuaalsust ning õpiksid vanavara süstemaatilist dokumenteerimist. Põhjenduste varjus edendas Kaljo Põllu noortes iseseisva vaimu ja identiteediga seotud teemasid.

Peale Kaljo Põllu enda loomingu on soome-ugri ekspeditsioonide mõju nähtav paljude toonaste noorte kunstnike loomingus läbi nende elu. Kogutud esemeid leidub aga praegu Eesti Rahva Muuseumi fondides. 

Maailm nagu pada sarjast
37. Kaljo Põllu Maailm nagu pada sarjast "Kodalased" 1974. Metsotinto Plm 41.7 x 38.6 cm (raamitud) Alghind 1 800 Haamrihind 4 000
Päikesevene sarjast
38. Kaljo Põllu Päikesevene sarjast "Kodalased" 1974. Metsotinto Plm 37.2 x 49 cm (raamitud) Alghind 1 500 Haamrihind 8 600
Viruskundra sarjast
39. Kaljo Põllu Viruskundra sarjast "Kodalased" 1974. Metsotinto Km 33.1 x 41.2 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind 1 900

JAAPAN

Nõukogude perioodil said reisida üksikud kunstnikud ja seda kas kindla loomingulise põhjusega või väga limiteeritult. Eksootilised teemad ei olnud seetõttu meie kunstis tollel ajal väga tavapärased, kuigi igatsus eksootiliste motiivide järele on kunstnikke alati saatnud. Seda enam võimenduvad need unikaalsete ja poeetilistena mõjuvad jaapaniteemalised tööd, kutsudes kusagile, mille nimi on igatsetud kaugus.

“Jaapan on kaugel / Eesti on kaugemal veel / ütlevad tuuled”, kirjutas armastatud luuletaja Juhan Viiding. Eesti-Jaapani suhetest võiks pikemalt kirjutada välispoliitika ekspert või diplomaat, ent kahepoolses diplomaatias saab osaleda ka kunstnik oma kunstiga. Seda siinsed tööd ka kinnitavad.

Jaapanlanna lehvikuga
40. Evald Okas Jaapanlanna lehvikuga 1965. Litograafia Vm 21 x 12 cm (raamitud) Alghind 1 100 Haamrihind 2 100
Park (Kyoto)
41. Illimar Paul Park (Kyoto) 1978-1979. Tušš, paber Km 56 x 57.6 cm (raamitud) Alghind 2 800 Haamrihind 3 400

PILK

Mis erinevus on sellel, kui naisakti kujutab naiskunstnik või meeskunstnik? Pilguteooria ütleb, et sellel on vahe – naise pilk on teistsugune kui mehe pilk. Läänelikus kunstiajaloos on sajandite jooksul käsitletud normatiivsena mehe pilku, mis ilmneb just naisaktide kujutamisel. Seevastu naiskunstnike pilku on käsitletud teistsugusena, mittenormatiivsena, pigem alaväärtustatuna. 
Siinses graafikavalikus saab treenida oma eristamisvõimet – kas on vahet, kui naisakti kujutab Aino Bach või kui naisakti kujutavad näiteks Valdur Ohakas, Esko Lepp, Leonhard Lapin või Evald Okas?   
Ka meeskunstnike töid vaadates võib küsida erinevuse järele. Mismoodi vaatab naisakti Erich Pehap, mismoodi Tõnis Vint ja millise pilguga vaatab Peeter Allik? 
Kui soovida tutvuda pilguteooriaga, võib vaadata-kuulata rahvusvahelise visuaalkultuuri teooria juhtivat kunstiteadlast James Elkinsit: „Concepts and Problems in the Visual Arts, Lecture C2: The gaze"

Viis naist
42. Eduard Wiiralt Viis naist 1928. Kuivnõel Plm 22.7 x 32.5 cm (raamitud) Alghind 5 200 Haamrihind 14 000
Akt
43. Aino Bach Akt 1958. Akvatinta Km 25.8 x 25 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind 1 200
Stuudio
44. Esko Lepp Stuudio 1959. Akvatinta Plm 18.2 x 10 cm (raamitud) Alghind 450 Haamrihind 650
Kübaraga poolakt
45. Erich Pehap Kübaraga poolakt 1959. Linoollõige Km 48.5 x 27.6 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind 1 600
Sinine akt
46. Valdur Ohakas Sinine akt 1960-1970ndad. Tint, paber Vm 41 x 28.5 cm (raamitud) Alghind 700 Haamrihind 1 100
Naine-masin XXXIII
47. Leonhard Lapin Naine-masin XXXIII 1980. Kõrgtrükk Km 40 x 38.6 cm (raamitud) Alghind 1 600 Haamrihind
Kahekesi
48. Tõnis Vint Kahekesi 1982. Kõrgtrükk Km 24 x 22 cm (raamitud) Alghind 950 Haamrihind 1 100
Liisa
49. Evald Okas Liisa 1988. Ofort, akvatinta Km 19 x 19.2 cm (raamitud) Alghind 1 000 Haamrihind
Naised V
50. Evald Okas Naised V 1989. Litograafia Km 48.2 x 70.5 cm (raamitud) Alghind 2 700 Haamrihind
Elitaarsus
51. Peeter Allik Elitaarsus 1992. Linoollõige Km 95.5 x 62 cm (raamitud) Alghind 1 600 Haamrihind 1 600
Tüdrukud
52. Ado Lill Tüdrukud 1996. Ofort, akvatinta, metsotinto Plm 11.6 x 19 cm (raamitud) Alghind 950 Haamrihind 950

ESTEET

Kui 19. sajandi lõpu esteedid-dändid Prantsusmaal ja Inglismaal võtsid teatud mõttes kõrgklassi hoiaku, kehastades demokraatlikus kodanlikus ühiskonnas isehakanud aristokraatiat, väljavalitud priviligeerituid – näiteks kirjanik Oscar Wilde, kunstnik Aubrey Beardsley, sajandilõpu sümbolistlik kunst ja kõrgklassi juugend – siis selline kunstitraditsioon elas muutunud kujul edasi ka hilisematel aastakümnetel.

Mõnes mõttes võib sarnast suhtumist või estetismi kohata ka modernistliku eesti kunsti selles osas, kus esteetilisust peeti väärtushinnanguna väga oluliseks. Niisuguses kunstis ilmnevad teatud visuaalsed koodid, mis kaugenevad realistlikust kujutamisest programmiliselt. Realismi hülgamisel oli poliitiline alatoon, sest realismi nõuti ametlikus propagandas. Kunstnike seisukohalt on siin tegemist ometi küllalt nõudliku ja askeetliku valikuga, mis eeldab järjekindlust ja enesekehtestamist.

Mälestus
53. Mare Vint Mälestus 1967. Tušš, paber Lm 34.2 x 31.8 cm (raamitud) Alghind 1 800 Haamrihind
Väike risttee pargis
54. Tõnis Vint Väike risttee pargis 1969. Tušš, guašš Lm 30.5 x 31.8 cm (raamitud) Alghind 3 100 Haamrihind
Linn ilma tiigriteta
55. Sirje Runge Linn ilma tiigriteta 1971. Pliiats, paber Vm 84.5 x 59.5 cm (raamitud) Alghind 5 100 Haamrihind
Lipp
56. Tõnis Vint Lipp 1982. Tušš, paber Km 23.9 x 22 cm (raamitud) Alghind 2 200 Haamrihind 2 200
Lend
57. Tõnis Vint Lend 1983. Tušš, guašš Lm 36 x 36 cm (raamitud) Alghind 2 800 Haamrihind 2 800
Mare
58. Jevgeni Klimov Mare 1983. Lametrükk Km 42.6 x 41.8 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind
Maa ja taeva vahel I C
59. Mare Vint Maa ja taeva vahel I C 1995. Koloreeritud litograafia Lm 61 x 61.2 cm (raamitud) Alghind 1 000 Haamrihind
Inspiratsioon
60. Ado Lill Inspiratsioon 1996. Ofort, metsotinto Plm 15.5 x 8.6 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind
Kompositsioon
61. Andres Tolts Kompositsioon 2002. Pliiats, papp 69.5 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 1 500 Haamrihind

VASTUPANU

Laulva revolutsiooni ajal lõid osad kunstnikud teoseid võitlemiseks Eesti vabaduse eest. Oma seisukoht esitati avalikkusele pildiliselt, mitteverbaalselt. Eesti modernistliku kunsti avangardi kuuluvad Raul Meel ja Jüri Arrak olid sel ajal just need poliitiliselt aktiivsed kunstnikud, kes jätsid märgi maha murrangulisse aega, mil tehti ajalugu.

Müüritühe
62. Vive Tolli Müüritühe 1978. Söövitus Plm 35.2 x 35.8 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind 1 200
Köiel
63. Jüri Arrak Köiel 1988. Litograafia, paber Km 32 x 42 cm (raamitud) Alghind 850 Haamrihind 850

KUNSTIUUENDUS

Eesti Vabariigi algul 1920ndatel tugevnes siinseski kunstis avangard ja uuendus. Oma ajas kõige radikaalsemat suunda esindasid Eesti Kunstnikkude Rühma graafikud, maalijad ja skulptorid, kes mõtestasid geomeetrilist kujutamist modernistlikus kaasaegses kunstis. Loodi siinne versioon rahvusvahelistest kunstiuuendustest (kubismi tulek ja Picasso Prantsusmaal 1907. aastal, millele järgnes puristlik maal; Venemaa kunstirevolutsioon tähendas konstruktivismi, suprematismi ja avangardi formuleerimist, kõik põhinesid geomeetrilistel kujunditel).

Eesti kunstnikudki olid rahvusvahelised, korraldades näitusi koos läti ja soome mõttekaaslastega – geomeetria ei tunne riigipiire. Ometi oldi edukad pigem rahvusvaheliselt kui kodus, siinne kultuurikihistus pidi kunstnikele veel järele kasvama.

 

Mapp
64. Raul Meel Mapp "Kallistus" 1989. Serigraafia Lm 67.5 x 45 cm (raamimata) Alghind 4 200 Haamrihind
Album
65. Peet Aren Album "Linoollõiked" 1920. 14 linoollõiget Lm 35.5 x 26.5 cm (raamimata) Alghind 4 400 Haamrihind
Istuv mees
66. Voldemar Kangro-Pool Istuv mees 1920-1925. Puulõige Km 10.1 x 12 cm (raamitud) Alghind 700 Haamrihind

OLUKORRAD

Elu on täis kõikvõimalikke olukordi. Siin on kimp eri ajastutest eri vanuses kunstnike eritahulisi kogemusi ja kujutlusi ja võimalusi ja emotsioone ja teadmisi ja uskumusi ja oskusi ja otsimisi ja õnnestumisi.

Tegelikult võib seda töödegruppi siduda ka maalikunstilise terminiga žanrimaal, olustikumaal, mis ajalooliselt kujutas inimest tema igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas. Selle maaliterminoloogilise määratluse õigustuseks graafika kontekstis võib öelda, et meie graafika ongi ühelt poolt väga maaliline, teisalt aga, just nõukogude perioodi mainides, märksa enam figuuri ja olustikku kujutav kui maal. Sügavaimal tsensuuri perioodil, 1950ndatel aastatel peitis maalikunst oma ambitsioonid realistlike maastike varju, kui see just ei toonud orbiidile töötavat inimesest, kes oli kunstis lubatud. Graafika, kunsti väikevormina, oli aga samal ajal vähem kriitilise tähelepanu all ning siin öeldi ja kujutati inimest ja olustikku märksa mitmekesisemana. Rahvusromantilises ja patriootilises võtmes olustikke loodi ka 20. sajandi alguse eesti kunstis. Kui hilisem periood muutub juba indiviidi kesksemaks. Kujutatavate olukordade arenguid ja maabumisi kunstiteosele on ajakronoloogias huvitav jälgida. Figuuritegevuse vabanemine määratleb mõneti ka kunsti vabanemist vaadeldes seda siinkohal 1930ndaist kuni 21.sajandi alguseni. 

Olukorrad juhtuvad pidevalt, kuid osad neist pääsevad olulistena kunstniku kaudu teostesse.

Lõvid
67. Eduard Wiiralt Lõvid 1922. Litograafia Km 44.9 x 49.8 cm (raamitud) Alghind 6 200 Haamrihind 9 100
Mapp
68. Arkadio Laigo Mapp "Puugravüürid" 1935. 8 puugravüüri 44.4 x 35.5 cm (raamimata) Alghind 4 200 Haamrihind 4 600
Aknal
69. Aino Bach Aknal 1938. Akvatinta Plm 33.8 x 27.5 cm (raamitud) Alghind 1 500 Haamrihind 2 000
Seisev naine
70. Ado Vabbe Seisev naine 1940-1950ndad. Süsi, paber Lm 28.6 x 20 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind 900
Istuv daam
71. Eduard Wiiralt Istuv daam 1941. Mezzotinto Plm 48 x 32.6 cm (raamitud) Alghind 3 600 Haamrihind 10 600
Kolmekesi laua ääres
72. Erich Pehap Kolmekesi laua ääres 1947. Süsi, paber Vm 44 x 37 cm (raamitud) Alghind 900 Haamrihind 1 200
Muusad
73. Oskar Raunam Muusad 1947. Litograafia Vm 40 x 40 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 800
Söe punkerdamine
74. Henn Sarap Söe punkerdamine 1948. Autolito Km 24.7 x 32.5 cm (raamitud) Alghind 550 Haamrihind 550
Kaardimängijad
75. Aleksander Eisvald Kaardimängijad 1954. Puugravüür Km 29.8 x 41.7 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 1 400
Tänavasillutajad
76. Richard Kaljo Tänavasillutajad 1958. Linoollõige Vm 32.7 x 50.3 cm (raamitud) Alghind 1 200 Haamrihind 1 200
Zookaupluses
77. Henno Arrak Zookaupluses 1966. Linoollõige Km 32.8 x 31 cm (raamitud) Alghind 800 Haamrihind 1 700
Baaristseen
78. Erich Pehap Baaristseen 1967. Vineerilõige Km 48 x 61 cm (raamitud) Alghind 1 500 Haamrihind 11 100
Vikerkaar-naine III
79. Endel Kõks Vikerkaar-naine III 1970. Ofset-litograafia Km 71.6 x 51.5 cm (raamitud) Alghind 1 300 Haamrihind 3 800
Uudishimu
80. Tõnis Laanemaa Uudishimu 1970. Ofort, kõrgtrükk Km 42.8 x 50.4 cm (raamitud) Alghind 1 400 Haamrihind
Muusa
81. Concordia Klar Muusa 1973. Serigraafia Plm 12.7 x 20 cm (raamitud) Alghind 400 Haamrihind 400
Soovõhk
82. Silvi Väljal Soovõhk 1976. Litograafia Km 44 x 42.3 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind 1 200
OM (Citius, Altius, Fortius)
83. Vello Vinn OM (Citius, Altius, Fortius) 1977. Söövitus Km 47.6 x 46.5 cm (raamitud) Alghind 1 400 Haamrihind
Üheksas (Kosk)
84. Urmas Villmann Üheksas (Kosk) 1990. Linoollõige Km 29.3 x 61.2 cm (raamitud) Alghind 600 Haamrihind
Pärastlõuna
85. Urmas Viik Pärastlõuna 1992. Kuivnõel Km 99 x 71.5 cm (raamitud) Alghind 1 100 Haamrihind 1 100
Infanta Margarita de Austria
86. Urmas Viik Infanta Margarita de Austria 1998. Segatehnika 42.5 x 28.5 cm (raamitud) Alghind 2 300 Haamrihind
We Are the World
87. Peeter Allik We Are the World 2004-2013. Linoollõige Km 54.5 x 81.5 cm (raamitud) Alghind 1 500 Haamrihind 1 500